Viru jalaväepataljon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
10. rida:
== Ajalugu ==
Otsides Viru jalaväepataljoni ajaloolist eelkäijat, viib tee 1917. aastal eesti rahvuslike kaitsejõudude loomisel 4. jalaväerügemendi juurde.
4. rügement oli Virumaa ja 1. diviisi väeosa (4. polk). Alates 1928. aastast paiknes 4. üksikuks jalaväepataljoniks ümberformeerunud rügement Jõhvis, nüüdses Viru pataljoni asukohas.
Nii ajaloolised kui ka geograafilised põhjused annavad seega alust pidada Viru pataljoni 4. rügemendi (üksikpataljoni) traditsioonide pärijaks.
28. novembril võttis 4. rügement koos selle ülemale allutatud mõnesaja Narva ja Virumaa kaitseliitlasega vastu punaväe 6. diviisi rünnaku.
Pärast Narva mahajätmist taandus 4. rügement viivitusvõitlust pidades läände. 4. jaanuaril 1919, mil 4. rügemendi allüksused olid edukalt tõrjunud vastaste kallaletungid Valkla juures, andis 1. diviisi ülem direktiivi vastupealetungiks.
Eduka vastupealetungiga vabastati 19. jaanuaril 1919 Narva.
Sõja lõpuks oli 4. jalaväerügement kasvanud täiskoosseisuliseks, loendades oma ridades 53 ohvitseri ning 1476 allohvitseri ja sõdurit.
Rügemendi ülem oli kolonel Jakob Vende.
Pärast Tartu rahu sõlmimist koondati 4. rügement Narva-Jõesuusse ja viidi sealt Kadrinasse. Rügement tõmmati kokku kaadripataljoniks, kes asus valvama randa Narva-Jõesuust Loksani. 12.07.1921 liideti see 1. rügemendiga 4. pataljoniks, asukohaks sai Narva.
1. aprillil 1924 viidi 4. pataljon sama numbri all 5. rügemendi koosseisu. Kogu selle aja vältel oli endisel 4. rügemendil alles ka Jõhvi üksus. Seoses üldise sõjaväereformiga 1. oktoobril 1928 taastati väeosa 4. üksiku jalaväepataljonina ja paigutati Jõhvi, mis jäigi väeosa koduks. Pataljoniülemaks sai kolonelleitnant Voldemar Koch.
28. oktoobril 1928 andis Narva linn 4. pataljonile lipu, olles Vabadussõjas Narva peamine kaitsja, sai pataljoni-ülemaks kolonelleitnant August Tomander ja alaliseks dislokatsioonipaigaks Jõhvi mõis ning välibaasiks Kurtna (kuni 500 sõdurile).
1940. aasta juunis likvideeriti väeosa Nõukogude Liidu okupatsiooniga.
Pärast Eesti taasiseseisvumist otsustas Vabariigi Valitsus 22. mai 1992. aasta määrusega nr 155 formeerida Kaitsejõudude jalaväepataljon traditsioonilisse paiknemiskohta Jõhvi.
== Vaata ka ==
| |||