Piirissaar: erinevus redaktsioonide vahel

[[Järvemurrutus]]e tõttu on pindala pidevalt vähendanud. Valdavalt on Piirissaar lage [[madalsoo]], mis ulatub 1–21—2 meetrit üle Peipsi keskmise veetaseme.

Alates [[1991]]. aastast on Piirissaar [[Piirissaare maastikukaitseala]] ning kuulub [[Natura 2000]] alade hulka. [[1997]]. aastal arvati [[Emajõe-Suursoo]] ja Piirissaar rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk [[Ramsari ala]]de hulka. Piirissaar on tuntud kui paljude lindude ja kahepaiksete elupaikelupaigana. Saarel elab seitset liiki kahepaikseid, kellest eriti ohustatud on [[rohekärnkonn]] ja [[mudakonn]]. Aastast 2001 on Piirissaarel hakatud aktiivselt tegelema kohalike kahepaiksete kudetiikide olukorra parandamisega — nende puhastamise ja kaevamisega. Piirissaarel on praegu Eesti suurim [[mudakonn]]ade [[asurkond]]. Samuti on alustatud [[Piirissaar]]e [[luhaniit]]ude taastamisega. Aastal 2012 algab kahepaiksetele uute kudemistiikide kaevamine.

Tänapäeval on saarel kolm küla: [[Piiri (Piirissaare)|Piiri]], [[Saare (Piirissaare)|Saare]] ja [[Tooni küla|Tooni]], neist viimane on ka [[Piirissaare vald|Piirissaare valla]] keskusekskeskus. Külad paiknevad saare kirdeosas madalatel liivakühmudel. NeisPiirissaarel elas [[2006]]. aastal 86 inimest, ([[1920]]. aastal umbes 700). 2011. aasta rahvaloenduse andmetel on saarel 53 püsielanikku. Tänapäevalgi on suurem osa saare elanikest [[vanausulised]].

Esimesed märkmed saare kohta pärinevad 1370. aasta [[Pihkva]] kroonikast, kus räägitakse tülist sakslaste ja pihkvalaste vahel ŽelatšekŽelatšeki saare pärast. Varasematel aegadel on saart tuntudki tema külade nime järgi (Porka, Želatšek). 1503. ja 1509. aasta rahulepingutes mainitakse Piirissaart Klitsaarena. 1582. ja 1601. aasta Poola revisjonidokumentides on kasutusel saare nimed Solsar ja Selsar. 18. sajandist on saare ametlikuks nimetuseks Piirissaar.<ref name="PR">Piirissaare ajaloost. Ajalehes Peipsi Rannik. 6/2012. Lk 4</ref>