Fossiilkütus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P parandasin skripti abil kriipsud. Artikkel on ülelingitud. |
||
1. rida:
'''Fossiilne kütus''' ehk '''fossiilkütus''' (ka ''ürgkütus'') ehk [[fossiil]]se päritoluga orgaaniline kütteaine on [[energeetika|energeetilisel]] otstarbel kasutatav [[maapõu]]est saadav [[orgaaniline aine]]. Ta on päritolult [[settekivim]], millesse on ladestunud [[biosfäär]]i [[aineringe]]st väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütused on põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel.<ref> http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Fossiilkutused.htm 30. aprill 2012 </ref>
Peamised fossiilsed kütused on [[nafta]], [[maagaas]], [[kivisüsi]], [[pruunsüsi]], [[põlevkivi]], [[turvas]].
Fossiilsed kütused kuuluvad [[taastumatu ressurss|taastumatute ressursside]] hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike võrreldes nende moodustumiseks vajaliku ajaga (mitmed miljonid aastad). Fossiilsed kütused erinevad [[biokütus]]test kui [[taastuv kütus|taastuvatest kütustest]], kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul.
10. rida:
== Reservid ==
Tõestatud olemasolevad reservid
* [[Kivisüsi]]: 905 miljardit tonni.<ref>[http://www.eia.doe.gov/pub/international/iea2005/table82.xls World Estimated Recoverable Coal] 27. jaanuar 2012 </ref> See on samaväärne 4,416 miljardi barreli naftaga.
* [[Nafta]]: 1,119 miljardit barrelit, (177.9 km3) kuni 1,317 miljardit barrelit (209.4 km3)
* Maagaas:
Päevane tootmine 2006. aastal
* [[Kivisüsi]]: 16,7 miljonit tonni.
* [[Nafta]]: 84 miljonit barrelit päevas.<ref>[http://www.eia.doe.gov/emeu/international/RecentPetroleumConsumptionBarrelsperDay.xls Energy Information Administration. World Petroleum Consumption, Annual Estimates, 1980–2008] (XLS file). 6. oktoober 2009 </ref>
* [[Maagaas]]: 2,963 miljardit m3 päevas.
Mitmeks aastaks reserve ülal toodud tootmismahtude põhjal jätkub 2011. aasta seisuga
* [[Kivisüsi]]: 144 aastat
* [[Nafta]]: 39 aastat
* [[Maagaas]]: 57 aastat
Mitmeks aastaks reserve kõige optimistlikuma prognoosi järgi jätkub 2011. aasta seisuga
* [[Kivisüsi]]: 413 aastat
* [[Nafta]]: 39 aastat
31. rida:
[[Pilt:Global Carbon Emission by Type.png|pisi|400px|Süsihappegaasi heitkoguste kasvu graafik]]
Fossiilsete kütuste põletamine suurendab [[süsihappegaas]]i hulka [[atmosfäär]]is, see omakorda tugevdav Maa [[atmosfäär]]i [[kasvuhooneefekt]]i. [[Energiasektor]] on suurim keskkonnamõjutaja. Fossiilsete kütuste põletamiseL läheb õhku suur hulk saasteaineid, mis oluliselt halvendavad välisõhu kvaliteeti. Fossiilsete kütuste põlemisel eralduvad välisõhku järgmised saasteained: [[vääveldioksiid]], [[lämmastikoksiid]], [[süsinikoksiid]], [[süsinikdioksiid]], lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), tahked osakesed, [[raskmetallid]].<ref> http://www.tresorgas.ee/index.php?frm_app_page=6&frm_app_action=1&frm_app_id=19 30. aprill 2012
==Viited==
|