Juunipööre: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}

|osa = NSV Liidu 1940. aasta okupatsioonidest ja annektsioonidestanneksioonidest Euroopas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus

|koht = [[EestimaaEesti]]

|väejuht2 = [[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] [[EK(b)P KK]] I sekretär [[Karl Säre]]<br /> [[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu|ENSV RKN]] esimees [[Johannes VaresLauristin]]

'''Juunipööre''' oli [[21. juuni]]l [[1940]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt korraldatud [[riigipööre]] [[Eesti]]s, mille tulemusel saiastus ametisse [[Johannes Varese valitsus|Johannes Varese "rahvavalitsus"]] ning. [[21. juuli]]l [[1940]] kuulutasvõttis vastvalitud [[II Riigivolikogu]] vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti Vabariigikuulutati [[Eesti NSV|Eesti Nõukogudenõukogude Sotsialistlikukssotsialistlikuks Vabariigiksvabariigiks]].<ref name="Deklaratsioon ENSVks kuulutamiseks">[http://et.wikisource.org/wiki/Deklaratsioon_Eesti_kuulutamisest_n%C3%B5ukogude_sotsialistlikuks_vabariigiks Deklaratsioon ENSVksEesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks kuulutamiseksvabariigiks]</ref>

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkedes otsustas Eesti sõjast eemale jääda ja olla neutraalne. [[Molotovi-Ribbentropi pakt]] nägi ette paraku midagi muud. [[Orzeł|Orzełi intsidenti]] ettekäändeks tuues süüdistas [[NSV Liit]] Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva [[Poola]] abistamises, [[neutraliteet|neutraliteedi]] rikkumises ja võimetuses ennast sõja tingimustes kaitsta. [[24. september|24. septembril]] [[1939]] nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakti – nn baaside lepingu]] – allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja [[28. september|28. septembril]] kirjutati lepingule alla. [[29. september|29. septembril]] [[1939]] rääkis [[Konstantin Päts]] raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti neutraliteedi huvides ja Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi.<ref name="Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_riik_on_niisama_kindel_nagu_ennegi K. Pätsi raadioesinemine], [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]] 1. oktoober 1939</ref>

[[File:SovietBlockade1940.jpg|pisi|Nõukogude sõjalaevastiku [[Balti laevastik]]u operatiivplaan Eesti blokeerimiseks 1940. aastal.]]

[[14. juuni]]l [[1940]] alustas Nõukogude Liit Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. [[16. juuni]]l [[1940]] väitis [[NSVNõukogude Liit]], et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest janing sundisnõudis sõlmimatäiendavate uuedväekontingentide muudatusedmaalelubamist baasideja lepingus,nõukogudemeelse millegavalitsuse seosesametisse alustatiseadmist. 17. juuniljuuni Eestissevarahommikul algas lisavägede toomistsisenemine Eestisse.<ref name="Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga">[http://et.wikisource.org/wiki/Uus_kokkulepe_N%C3%B5ukogude_Liiduga Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga], Päevaleht, 18. juuni 1940</ref> Eriprotokoll Punaarmee täiendavate väekontingentide sisselubamiseks allkirjastati Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri ja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] ülema armeekindral [[Kirill Meretskov]]i poolt samal päeval kell 15 tagantjärele. UuteSelle kokkulepitudeesmärgiks oli Nõukogude Liidu soov näidata Eesti okupeerimist seadusliku sammuna. Uute tingimustenõudmiste kohaselt esitas [[Uluotsa valitsus|vabariigiVabariigi valitsusValitsus]] kohe lahkumispalve, mille vabariigi[[Vabariigi presidentPresident]] Konstantin Päts vastu võttis, astudes ühtlasi viivitamata samme uue valitsuse kujundamiseks.<ref name="Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_tegutseb_k%C3%B5iges_oma_p%C3%B5hiseaduslikus_korralduses Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne Päevaleht] 19. juuni 1940</ref>

[[19. juuni]]l [[1940]] saabus [[Tallinn]]a<ref>[[Erich Kaup]], [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KaupErich_Andrei_Zdanovist_II_TUNA2005_3.pdf Andrei Ždanovist ja tema missioonist Eestisse 1940. aasta suvel II], Tuna, 2005/3 lk 75–83</ref> [[ÜK(b)P Keskkomitee]] sekretär ja [[ÜK(b)P Leningradi linna ja oblastikomitee]] 1. sekretär [[Andrei Ždanov]], kes külastas president [[Konstantin Päts]]i ja kohtus Tallinnas viibivate [[Punaarmee]] juhtidega<ref name="Ždanov saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/%C5%BDdanov_saabus_Tallinna Ždanov saabus Tallinna]</ref>. Samuti kohtus ta 19. ja 20. juunil Tallinnasse välja kutsutud [[Maksim Unt]]iga, kellekellele tehti ettepanek hakata [[Johannes Varese valitsus|uues valitsuses]] siseministriks ja anti käsk organiseerida rahvakogunemised üle Eesti, rahvakogunemised nõudega valitsusevalitsus vahetamiseksvälja vahetada. Kohapealsetest NSV Liidu esindajatest võttis riigipöörde juhtimisest ningja osavõtjateselles osalejate instrueerimisest osa [[NSV liiduLiidu Saatkondsaatkond TallinnasEestis|NSV Liidu Saatkonnasaatkonna]] kaubandusnõunik ja hilisem saadik Eestis [[Vladimir Botškarjov]]<ref>Семиряга Михаил Иванович, [http://militera.lib.ru/research/semiryaga1/index.html Тайны сталинской дипломатии 1939—1941. 1940 год в Эстонии. Документы и материалы. Таллинн, 1989. С. 1ll—l12 ]</ref>.

20. juunil organiseeriti, mitmes Tallinna käitises miitinguid, kus kutsuti töölisi kutsuti üles valitsust kukutama. TänavaileTänavail kleebiti müürilehti, mis kutsusid rahvast tulema tänavaile meelt avaldama.

Sama päeva varahommikul saabus Tallinna raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriietesse riietatud punaväelastpunaväelasi, kes moodustasid hiljem [[Vabaduse väljak]]ul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punavägedepunaväe baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölistesttöölisest.{{lisa viide}}

[[20. juuni]]l [[1940]] kogunesidkogunes [[Tallinna töölisvõimla]] saali, [[Pärnu maantee]] 41 umbes 800 kuni 1000 töölist. Kõnedega esinesid [[III Riigivolikogu]] liikmed [[Neeme Ruus]], [[Aleksander Jõeäär]], V.ja [[Voldemar Jaanus,]] siisning [[Oskar Sepree]], kes [[149 protsess]]il olid eluaegsele sunnitööle määratud, kuid vabanenud [[amnestia]] läbi [[1938]]. aastal ningja teised [[Ametiühisuste Kesknõukogu|ametiühingute]] tegelased]]. Töölised nõudsid: ''Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga [[Kaitseliit|kaitseliidu]] laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud abistamise pakti vaenulistest ollustest.'' <ref name="Tööliste koosolek">[http://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6liste_koosolek Tööliste koosolek 20.06.40]</ref>.

[[21. juuni]] hommikul liikusid Tallinna vabrikutes ringi agitaatorid, kes sundisid töölisi igasuguste ähvardustega tööd katkestama ja minema tänavale meelt avaldama. KõikidesKõigis Eesti suuremates linnades korraldati sel päeval miitingud.

=== ;Miiting Vabaduse väljakul===

Juunipööre [[Tallinn]]as algas [[21. juuni]] hommikul kell 10 kogunemisega [[Vabaduse väljak]]ule. RongikäigulisedRongkäigulised kandsid plakateid kirjadega: "Nõuame valitsuse moodustamist, mis ausalt täidaks N. Liiduga sõlmitud lepingut" ja "Nõuame töölistele tööd, leiba ja vabadust!".

Vabaduse väljakule oli kogunenud veidi üle paari tuhande inimese. Suure osa kohalolijaist moodustasid uudishimulikud möödaminejad. Väljak ise oli nõukogude [[soomusmasin]]atestsoomusautodest ümber piiratud. [[Tank]]e väljakul ei olnud, need seisid väljakule suubuvatel tänavatel. Linna kohal tiirutasid vene lennukid ja tänavatel patrullisid soomusautod. [[Roosikrantsi tänav]]a alguses seisis risti suur veoauto, mis blokeeris liikluse.

[[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirik]]u juures, tookordse kino "Gloria" vastas, seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Kõnesid pidasid ametiühingu esindaja [[Oskar Pärn]] ja [[Punaarmee]] esindaja. Ümber auto patrullisid [[Punaarmee]] relvastatud sõdurid. [[Kaarli puiestee]] otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes [[rood]] punaväelasi.

Pärast sõnavõttude lõppu lauldi [[Internatsionaal (laul)|Internatsionaali]] ja siirduti rongkäigule, liikudes [[Kaarli puiestee]]ltpuiesteelt üle [[Toompea]] marsruudil [[Pikk jalg]], [[Pikk tänav]], '''Vene[[NSV Liidu saatkond Eestis|NSV Liidu saatkonna]] hoone''', [[Mere puiestee]] ja sealt [[Kadrioru loss]]i ette. Hüüti eesti ja venekeelseid loosungeid, mis kiitsid [[Stalin]]it.

Kadriorus tulid lossi rõdule rongkäigulistega rääkima [[Konstantin Päts]], [[Johan Laidoner]] ja käsundusohvitser [[kolonel]] [[Herbert Grabbi]]. President soovis meeleavaldajategameeleavaldajate esindajatega läbi rääkida. Presidendi juurde saadeti delegatsioon, kes tuli tagasi teatega, et vangid on lubatud vabastada harilikus seaduslikus korras, kui nad esitavad vastavad palved, mis tulevad läbivaatamisele ja otsustamisele. Meeleavaldajaid jäid kohese vabastamise nõudmise juurde ja suundutisuundusid [[keskvangla]] juurde. <ref name="Juunisündmused Tallinnas">[http://et.wikisource.org/wiki/Juunis%C3%BCndmused_Tallinnas Juunisündmused Tallinnas]</ref>.

Kell kolm päeval vabastatati [[Keskvangla]]st koos kolme nõukogude ohvitseriga<ref>[http://militera.lib.ru/research/semiryaga1/index.html 1940 год в Эстонии. Документы и материалы. С.132. Семиряга Михаил Иванович, Тайны сталинской дипломатии 1939—1941]</ref> poliitilised vangid [[keskvangla]]st.

Kella kuue paiku jõudis meeleavaldajate kolonn [[Toompea]]le, kus Pika Hermanni torni heisati punane lipp, mida tegid [[Herman Gutkin]] ja [[Viktor Feigin]] heiskasid [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] torni punase lipu.<ref>[http://www.davidduke.com/general/the-jewish-marxists-behind-crimes-in-estonia-latvia-and-lithuania_10094.html The Communist Take-Over in Estonia. From: Under the Sign of the Scorpion. By Juri Lina]</ref>.

21. juunil toimusid rongkäigud ka [[Pärnu]]s ja [[Tartu]]s. Tartu linna ettevõtetes ja asutustes hakkasid alates kella 8stkaheksast käimahommikul ringi käima end [[Tööliste Keskliit|Tööliste Keskliidu]] esindajaiks nimetavad isikud, kes kutsusid kõiki rongkäigule ja keelanudkeelasid töölehakkamise. Mittetulijaid ähvardati kohelda reeturitena. Kogunemiskohaks määratud Tähe tänava alguses asunud [[Korporatsioon Ugala|“Ugala”"Ugala" korporatsiooni]] hoone õuele [[Tähe tänav]]a alguses kogunes aga vaid paarsada inimest<ref>[[Debora Vaarandi]], “Ununevate mälestuste linnad” (1964)</ref>.

Tartu koosolekul esinesid kõnedega Tartu tööliste ühisuste keskliidu esimees [[Kristjan Jalak]], siis [[Neeme Ruus]], [[Paul Keerdo]], Hirsch, mag. [[Harald Haberman]], Lepik ja dr. [[Viktor Hion]].

Öösel peale rahutusi oli Tallinnas kosta veel laskmist,. isehakanudIsehakanud [[Rahva Omakaitse]] liikmed alustasid vahistamisi ning vastuhakkude käigus hukkus 3 relvastatud töölist ja 10 said vigastada <ref>Полпреды сообщают... Сборник документов об отношения СССР с Латвией, Литвой и Эстонией. Август 1939 г.— август 1940 г. М., 1990. С. 191. </ref>, kuid ajalehtede sõnul oli [[22. juuni]]l linnas rahulik ja näha oli inimesi, kes ära kolisid või [[jaanipäev]]aks ettevalmistusi tegid. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tipus lehvis [[sinimustvalge lipp]].<ref name="Pilk tänavaellu laupäeval">[http://et.wikisource.org/wiki/Pilk_t%C3%A4navaellu_laup%C3%A4eval Pilk tänavaellu laupäeval]</ref>

[[5. juuli]]l [[1940]] tegi presidentVabariigi President [[Konstantin Päts|Päts]] otsuse määrata [[Riigivolikogu]] uued valimised ja [[Riiginõukogu]] uue koosseisu kujundamise ja tegi valitsusele korralduse võtta tarvidusele kõik abinõud Riigivolikogu valimiste võimalikult kiireks läbiviimiseks. Otsusele tuginedes tegi ValitsusVarese valitsus 5. juulil korralduse viia Riigivolikogu valimised läbi [[14. juuli|14.]] ja [[15. juuli]]l [[1940]]. Et valimisi kiiresti läbi viia, muudeti ka Riigikogu valimiste seadust<ref name="Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil">Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil. [[Lääne Elu]], 8. juuli 1940, nr. 78, lk. 1</ref>.