Kui algas [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]], puhkedes otsustas Eesti sõjast eemale jääda ja olla neutraalne. Seda otsust kasutas ära [[NSVLMolotovi-Ribbentropi pakt]] janägi [[28ette paraku midagi muud. september[[Orzeł|28.Orzełi septembrilintsidenti]] ettekäändeks tuues süüdistas [[1939NSV Liit]].aastalEestit sõlmisNõukogude EestigaLiiduga (kasutadessõjas süüdistusioleva [[Poola]] abistamises, [[neutraliteet|neutraliteedi]] rikkumises ja Eesti võimetuses ennast maailmasõjasõja tingimustes kaitsta). nn[[24. september|24. septembril]] nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakti – nn baaside lepinglepingu]]u – allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja [[28. september|28. septembril]] kirjutati lepingule alla. [[29. september|29. septembril]] [[1939]] rääkis K.[[Konstantin Päts]] raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti neutraliteedi huvides ja Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi.<ref name="Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_riik_on_niisama_kindel_nagu_ennegi K. Pätsi raadioesinemine], [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]] 1. oktoober 1939</ref>
Pärast baaside lepingu sõlmimist lahkus ametist senine peaminister [[Kaarel Eenpalu]] ja 12. oktoobril astus ametisse uus [[Jüri Uluotsa valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]] eesotsas professor [[Jüri Uluots]]aga. Nõukogude Liidu valitsuse kutsel külastas Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] [[7. detsember|7. detsembril]] [[1939]] [[Moskva]]t. Seal kinnitas [[Stalin]] taas Balti riikide puutumatust. Laidoner rääkis oma sõitu tutvustavas raadiokõnes: ''Ma võin tõendada, et minu külaskäik Moskvasse andis minule veel kord kindla tõenduse selles, et meie oleme targalt toiminud, kui sõlmisime vastastikuse abistamise pakti N. Liiduga. Sellega hoidsime ära sõjalise kokkupõrke võimaluse N. Liiduga ja — mis veel tähtsam — meil on rohkem kindlustatud võimalus jääda välja praeguse suure Euroopa sõjakeerisest ja tulevikus võime elada rahus oma suure idanaabriga.''<ref name="Kindral J. Laidoneri kõne raadios">[http://et.wikisource.org/wiki/S%C3%B5jav%C3%A4gede_%C3%BClemjuhataja_vastuv%C3%B5tt_Moskvas Eestile ei ole N. Liidu poolt esitatud mingeid nõudmisi], Päevaleht, 17. detsember 1939</ref>
[[File:SovietBlockade1940.jpg|pisi|Nõukogude sõjalaevastiku [[Balti laevastik]]u operatiivplaan Eesti blokeerimiseks 1940. aastal]]
[[14. juuni]]l [[1940]] alustas Nõukogude Liit Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi.
[[14. juuni]]l [[1940]] alustas Nõukogude Liit Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. [[16. juuni]]l [[1940]] väitis [[NSVLNSV Liit]], et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest ja sõlmissundis sõlmima uued muudatused baaside lepingus, millega seoses alustati 17. juunil Eestisse lisaväeosadelisavägede toomist<ref name="Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga">[http://et.wikisource.org/wiki/Uus_kokkulepe_N%C3%B5ukogude_Liiduga Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga], Päevaleht, 18. juuni 1940</ref>. Uute kokkulepitud tingimuste kohaselt esitas [[Uluotsa valitsus|vabariigi valitsus]] kohe lahkumispalve, mille vabariigi president [[Konstantin Päts]] vastu võttis, astudes ühtlasi viivitamata astudes samme uue valitsuse kujundamiseks.<ref name="Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_tegutseb_k%C3%B5iges_oma_p%C3%B5hiseaduslikus_korralduses Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne Päevaleht] 19. juuni 1940</ref>
