Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel

'''Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt''' ehk nn "'''Baaside leping'''" ja selle juurde kuuluv konfidentsiaalne protokoll sõlmiti [[1939]]. aasta [[28. september|28. septembri]] keskööl [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] ja [[NSVL|NSV Liidu]] vahel [[Moskva]]s. Baaside lepingut peetakse tänapäeval [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa.

==Baaside lepinguLepingu sõlmimise olustikasjaolud==

Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai [[Poola]] allveelaeva [[Orzeł]] juhtum 1939. aasta sügisel. Pärast [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Molotovi-Ribbentropi pakt#Lepingu tagajärjed|kallaletungi Poola]]le otsis allveelaev [[Orzeł]] [[14. september|14. septembril]] Tallinnast varju, kus ta Eesti võimude poolt interneeriti. Kui aga NSV Liit [[17. september|17. septembril]] [[NSV Liidu kallaletung Poolale|Poolale kallale tungis]], põgenes Orzeł järgmisel päeval Tallinnast. Moskva süüdistas nüüd Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises - Poola meremeeste mahitamises ja "nende põgenema aitamises" - ning nõudis [[24. september|24. septembril]] Eestilt [[ultimaatum|ultimatiivselt]] vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla.

Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees]] [[Vjatšeslav Molotov]] ja [[Stalin]] ühelt poolt ja [[Eesti Vabariigi välisminister]] [[Karl Selter]], [[I Riigivolikogu|Riigivolikogu]] esimees [[Jüri Uluots]], [[Ants Piip]] ja Eesti saadik Moskvas [[August Rei]] teiselt poolt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter. Pakti elluviimine ei tohtinud mingil viisil riivata lepinguosalise suveräänseid õigusi, eriti nende majanduslikku süsteemi ja riiklikku struktuuri.

Pakti elluviimine ei tohtinud mingil viisil riivata lepinguosaliste suveräänseid õigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklikku korda (Artikkel V). Pakti kolmandas artiklis lubas Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku [[Saaremaa]]le, [[Hiiumaa]]le ja [[Paldiski]] linna. Samuti oli lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega. Muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikku kokku väljaspool Baaside lepingut.

Erinevalt samal ajal peetud Nõukogude Liidu-[[Soome]] läbirääkimistest, millest ei olnud teadlikud isegi kõik Soome valitsuse liikmed, sai Eesti valitsus lepingu sõlmimiseks üksmeelse nõusoleku Riigivolikogu ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühiselt koosolekult. [[Jaan Tõnisson]] leidis, et "Venemaal pole vallutamise tahet ning ta nõuab ainult seda, mis on tema julgeolekuks vajalik." [[8. oktoober|18. oktoobril]] tuli [[Punaarmee]] üle piiri sõjaväebaasidesse. Samal päeval algas [[baltisakslased|baltisakslaste]] [[Umsiedlung|ümberasumine]] [[Hitler]]i kutsel.