Brest-Litovski rahuleping: erinevus redaktsioonide vahel

[[21. veebruar]]il andis Saksa idarinde väejuhatus [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaale]] teise ultimaatumi, milles nõudis Venevene vägede lahkumist [[Ukraina]]st, [[Soome]]st, [[Läti]]st ja [[Eesti]]st. Sakslased nõudsid territooriume kuni [[Narva jõgi|Narva jõeni]]. Ultimaatumis anti aega 48 tundi vägede väljaviimiseks, kolm päeva rahulepingu sõlmimiseks ja kaks nädalat selle ratifitseerimiseks. [[24. veebruar]]il võttis Venemaa ultimaatumi tingimused vastu, neil tingimustel oligi Venemaa sunnitud [[Balti kubermangud]] sakslastele üle andma.

[[16. november|16.]] – [[19. november|19. novembril]] [[1918]] pidas [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] delegatsioon [[Riia]]s [[August Winnig]]iga, kes oli Berliinist määratud, kui Saksa Vabariigi esindajaesindajaga Baltimail, [[August Winnig]]iga [[Riia]]s läbirääkimisi Eesti – Saksa suhete korraldamiseks. Tulemuseks oli, et 19. novembril 1918. kirjutati alla leping, milles Saksa esindaja Baltimail tunnustas [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse Eestis]] iseseisvaks võimuks.

Enne eestlaste lepingut Winnigiga jõudsid bolševikud 13. novembril 1918. aastal tühistada [[Brest-Litovski rahu]] koos kõigi lisadega ja püüdsid taastada rahueelset seisu sakslastele kaotatud aladel.