Vitamiinid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{oodake}}
 
{{See artikkel|räägib orgaaniliste biomolekulide ja mikrotoitainete rühmaga seonduvast; ansambli kohta vaata artiklit [[Vitamiin (ansambel)]]; tänava kohta vaata artiklit [[Vitamiini tänav]]}}
{{keeletoimeta}}
12. rida:
Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei ole [[valgud]], [[rasvad]], [[süsivesikud]], [[vesi]], [[mineraalid]], [[elektrolüüt|elektrolüüdid]] ja [[sool]]ad.
 
Vitamiinid ei asenda teisi looduslikke asendamatuid toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) [[toit|toidus]] või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks [[hüpovitaminoos]]i ja [[avitaminoos]]i ning vitamiiniliigsus [[hüpervitaminoos]]i.<ref>Lee Russell McDowell 2000</ref><ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nr 455 (150/33/57)</ref><ref>A. McGill 1911</ref><ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 138-171 (118), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref><ref>[[Jan Koolman]], [[KlausHeinrich Röhm]], ''Taschenatlas der Biochemie'', 3. Auflage, [[Georg Thieme Verlag]], [[2003]], ISBN 3-13-759403-0. [[http://books.google.ee/books?id=ngPVoG3KI8gC&pg=PA366&dq=wasserl%C3%B6sliche+vitamine&hl=et&sa=X&ei=c92YUfKYA8W10QWKnIGYBw&ved=0CC0Q6AEwAA#v=onepage&q=wasserl%C3%B6sliche%20vitamine&f=false Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)]
</ref><ref>[http://www.merckmanuals.com/vet/poultry/nutrition_and_management_poultry/vitamin_deficiencies_in_poultry.html ''The Merck Veterinary Manual'', ''Vitamin Deficiencies in Poultry''], Veebiversioon (vaadatud 26.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
 
631. rida:
{{vaata|Tsitraaditsükkel}}
 
==Vitameer==
{{Vaata|Vitameer}}
Vitameeriks loetakse iga üksikut [[vitamiinid|vitamiin]]i vastavasse rühma liigitatud keemilist ühendit ja [[metaboliit]]i, millel on sarnane [[molekulaarstruktuur]] ja mis evib [[vitamiinivaegus]]ega [[organism]]ides vitamiinidele omistatud [[bioaktiivsus]]t (varieeruv suurus) või mis muundatakse vastavaks ühendiks metabolismi käigus.<ref>{{cite journal |url=http://arjournals.annualreviews.org/doi/abs/10.1146/annurev.bi.13.070144.002055 |title=The Water-Soluble Vitamins |doi=10.1146/annurev.bi.13.070144.002055 |year=1944 }} Early 1944 ref discussing reasons for introduction of the word vitamer. Veebiversioon (vaadatud 06.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Kui vitamiini rühma loetakse mitmeid vitameere siis nimetatakse vastavat vitamiini rühma geneeriliseks, nii näiteks on A-vitamiin geneeriline nimetus A-vitamiini vitameeride: [[retinool]]i, [[retinaal]]i, ''retinoic acid'', [[3,4-didehüdroretinool]]i ja derivaatide aga ka mitmete [[karotenoid]]ide kohta.<ref>[http://www.answers.com/topic/vitamer?cat=health#top] vt Oxford'i sissekandeid (vaadatud 06.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
Vitameeride vitamiinilaadne toime organismides on erinev, nii näiteks ei omasta [[kass]]ide ja [[tuhkur|tuhkrute]] [[organism]] A-vitamiini karotenoididest vitameere ja loetakse, et need ühendid ei evi nimetatud [[loomad]]e kaudu A-vitamiini bioaktiivset toimet.
 
==Vitamiinide geneerilised nimetused ja vitameeride loetelu==
 
{| class="wikitable sortable" style="margin: 1em auto 1em auto"
! width=15% | Vitamiini (rühma) geneeriline<br> nimetus
! width= "700"| Vitameeri keemiline nimetus(ed) või ühendite keemiline nimetus<small> (osaline)</small>
|-
! [[A-vitamiin]]
| [[Retinool]], [[retinaal]], ja neli [[karotenoid]]i: [[karoteen]]id [[alfa-karoteen]], [[beeta-karoteen]], [[gamma-karoteen]]; ja [[ksantofüll]] beeta-[[krüptoksantiin]]
|-
! [[Tiamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]
| [[Tiamiin]], [[tiamiin pürofosfaat]]
|-
! [[Riboflaviin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]
| [[Riboflaviin]], [[flaviinmononukleotiid]] (FMN), [[flaviinadeniinnukleotiid]] (FAD)
|-
! [[Niatsiin|B<sub>3</sub>-vitamiin]]
| [[Niatsiin]], [[niatsiinamiid]]
|-
! [[Pantoteenhape|B<sub>5</sub>-vitamiin]]
| [[Pantoteenhape]], ''[[panthenol]]'', ''[[pantethine]]''
|-
! [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vtamiin]]
| [[Püridoksiin]], [[püridoksamiin]], [[püridoksaal]], [[püridoksaal 5-fosfaat]]
|-
! [[Biotiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]
| [[Biotiin]]
|-
! [[Foolhape|B<sub>9</sub>-vitamiin]]
| [[Foolhape]], ''[[folinic acid]]'', ''[[5-Methyltetrahydrofolate]]''
|-
! [[Vitamiin B12|B<sub>12</sub>-vitamiin]]
| [[Tsüanokobalamiin]], [[hüdroksükobalamiin]], [[metüülkobalamiin]], [[adenosylcobalamin]]
|-
! [[C-vitamiin]]
| [[Askorbiinhape]], [[dehydroascorbic acid]], [[kaltsiumaskorbaat]], [[naatriumaskorbaat]], teised askorbiinhappe soolad
|-
! style="whitespace:nowrap;"|[[D-vitamiin]]
|[[Ergokaltsiferool]] (D<sub>2</sub>), [[kolekaltsiferool]] (D<sub>3</sub>)
|-
! [[E-vitamiin]]
| [[Tokoferool]]id (d-alfa, d-beeta, d-gamma, ja d-delta-tokoferool), [[tokotrienool]]id
|-
! [[K-vitamiin]]
| [[füllokinoon]]id (K<sub>1</sub>), [[menakinoon]]id (K<sub>2</sub>), [[menadiool]]id (K<sub>3</sub>)
|}
 
====Vitamiinide transport ja imendumine====