Lembit Kuhlberg: erinevus redaktsioonide vahel

aastat hiljem kolis pere [[Urvaste vald|Urvaste valda]] [[Lümatu]] külla. Lembitu koolitee algas [[Urvaste 8-klassiline kool|Urvaste 8-klassilises koolis]] ja jätkus [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelises Võru I Keskkoolis]]. Keskkooli lõpetamise järel asus ta [[1970]]. aastal õppima [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu_Ülikooli_loodus-_ja_tehnoloogiateaduskond#Bioloogia-geograafiateaduskond|bioloogia-geograafia teaduskonda]], mille lõpetas [[bioloogia]] erialal [[1975]]. aastal. Õpingute ajal ta huvitus ta [[jooga]]st, [[ravimtaimed]]est ja [[hiina meditsiin]]ist ning osales [[orientalistika]]ringisringi töös. Seejärel töötas ülikooli [[taimefüsioloogia]] ja [[biokeemia]] [[kateeder|kateedris]] [[Laboratoorium|laborandina]]. [[1980]]. aastal asus ta omandama teist kõrgharidust [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas]], mille lõpetas [[1985]]. aastal [[ravi]] erialal. Õpingute kõrvalt töötas [[professor]] [[Aili Paju]] juhendamisel [[Tartu Ülikooli biomeditsiini instituut|üld- ja molekulaarpatoloogia instituudis]] lepinguliste tööde laborandina, osales teadusuuringutes ja esines ettekannetega. Ta oli üks [[TRÜ orientalistikakabinet|ülikooli orientalistikakabineti]] juurde loodud traditsioonilise meditsiini ja meditsiiniajaloo ringi – nn idameditsiini ringi – üks rajajaid ja selle pikaajaline eestvedaja. Samas leidis ta aega ka loodusmatkadeks ja seltskonnaeluks ning oli lähedalt seotud tolleaegse [[Dissidentlik liikumine Eestis|dissidentliku liikumisega]]. Pärast [[internatuur]]i [[Tartu tuberkuloosidispanser]]is, olles spetsialiseerunud [[sisehaigused|sisehaiguste]] arstiks, töötas ta alates [[1986]]. aastast [[Paide rajoon]]i [[Järva-Jaani]] [[ambulatoorium|maa-ambulatooriumisambulatooriumi]] [[jaoskonnaarst]]ina. Täiendas end [[1988]]. aastal traditsioonilise hiina meditsiini alal [[Ukraina]]s [[Harkov]]i meditsiiniinstituudis. Jaoskonnaarsti töö kõrvalkõrvalt hakkas omal käel tegelema [[nõelravi]]ga. Pärast töölepingu lõpetamist maa-ambulatooriumiga [[1994]]. aastal töötas nõelraviarstina, alguses [[Järva-Jaani vald|Järva-Jaani valla]] teenistuses, [[2000]]. aastast [[Füüsilisest isikust ettevõtja|FIE]]-na. JuhendasSamal aastal andis [[riiklik atestatsioonikomisjon]] talle [[taastusravi]]arsti 1. kategooria. Ta juhendas Järva-Jaanis aastaid terviseringi ja andis välja terviseajalehte "Allikas". [[2007]]. aasta sügisel täiendas end nõelravi alal [[Xinjiang]]i meditsiiniülikoolis [[Ürümqi]]s [[Hiina]]s. Järva-JaanisJaani eladesnõelraviarsti jajuurde töötadestuldi abi saama kogu Eestist. Samal ajal ei unustanud ta kunagi oma lapsepõlve kodukanti ega sealseid inimesi ning ravis ka [[Võrumaa]] rahvast. Oma maakodus Urvastes Õnnemäe talus rajas ta suure ravimtaimede istanduse, kus kasvanud taimi kasutas ravitöös. [[Võrukesed|Võrukestega]] rääkis ta alatiikka nende oma [[võru keel]]es.

Hoolides inimestest ja nende tervisest pidas Lembit Kuhlberg [[tervishoid|tervishoiu]]teemadel sageli loenguid ning kirjutas arvukalt artikleid ajalehtedele ja ajakirjadele. Ta oli viiekeelse ''Ravimtaimede oskussõnastiku'' ([[1992]]; koos Aili Paju ja [[Ain Raal]]iga), ''Koduarsti'' ([[1996]]; 2. tr [[1997]]) ja ''Ravimtaimede oskussõnastiku'' ([[2001]]; koos Aili Pajuga) autor ning Thomas Dunkenbergeri ''[[Tiibeti tervendamise käsiraamat]]u'' ([[2008]]) meditsiinisõnavara nõustajaid.

Kuhlberg oli [[Eesti Klassikalise Hiina Meditsiini Selts]]i, [[Eesti Manuaalse Meditsiini Selts]]i, [[Eesti Akupunktuuri Assotsiatsioon]]i, [[Eesti ManuaalseMaharishi MeditsiiniVedateaduse SeltsAssotsiatsioon]]i, [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i ja [[Võru Genealoogia Selts]]i liige.

Patsiendid, sõbrad ja tuttavad mäletavad teda hooliva, alati abivalmis, soojust ja otsatut heatahtlikkust kiiranud alati abivalmis inimesena, kellel oli harukordne omadus jääda oma suurte teadmiste juures ääretult tagasihoidlikuks ja isegi märkamatuks jääda.