Andmekandja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 1 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q193395 (translate me)
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Exquisite-hdd mount.png|rightpisi]]
[[Pilt:Exquisite-zip mount.png|rightpisi]]
[[Pilt:Exquisite-cdwriter mount.png|rightpisi]]
'''Andmekandja''' ehk '''teabekandja''' ehk '''infokandja''' on vahend andmete ehk [[informatsioon]]i salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks.
 
== Andmekandjaid looduses ==
 
[[Bioloogia]]s on [[geneetika|geneetilise]] informatsiooni kandjaks [[nukleiinhape|nukleiinhapped]].
 
[[Loomad]]el, sealhulgas [[inimene|inimestel]], on [[füsioloogia|füsioloogilisteks]] andmekandjateks [[närvisüsteem]]i moodustavad närvirakud [[peaaju|pea]]- ja [[seljaaju]]s jm. [[Taimed]]el vastavaid organeid kirjeldatud ei ole, kuid empiiriliselt on täheldatud ka taimede võimet andmeid salvestada (meelde jätta, mäletada).
 
== Andmekandjaid inimühiskonnas ==
 
Inim[[kultuur]]is tekkis koos [[keel (keeleteadus)|keel]]e arenguga võimalus informatsiooni salvestada sõnalisel kujul. [[Mnemotehnika|Mnemotehniliste]] vahenditena rakendati olulise teabe meeldejätmiseks sageli erilist keelekasutust (värsskõne, laul vms). Kujunesid välja isikud, kelle ülesandeks oli andmete (teadmiste, oskuste, mälestuste jne) säilitamine ja edasiandmine.
 
Koos [[kiri (märgisüsteem)|kirja]] jt [[märgisüsteem]]ide kasutuselevõtuga hakati andmeid [[märk]]idena kandma mitmesugustele mineraalsetele ja orgaanilistele materjalidele. Alates [[trükindus]]e kasutuselevõtust sai levinuimaks andmekandjaks trükimärkidega kaetud [[paber]], eriti [[raamat]]u kujul.
 
Alates [[18. sajand]]ist võeti kasutusele mehaanilisi andmekandjad eelkõige [[muusika]], hiljem ka [[Kõne (keeleteadus)|kõne]] salvestamiseks, säilitamiseks ja taasesitamiseks.
 
[[20. sajand]]il laienes andmekandjate hulk märgatavalt. Kasutusele tuli visuaalsete andmete (piltide) salvestamine [[keemia|keemiliste]] vahendite abil ([[fotograafia]] ja [[filmilint]]). Sajandi keskpaiku võeti laialdaselt kasutusele mitmesugused [[perforatsioon]]il põhinevad andmekandjad. 20. sajandi teisel poolel hakati andmeid salvestama magnetilistele, seejärel optilistele ja elektroonilistele andmekandjatele.
47. rida:
*[[Holograafiline andmekandja]]
 
{{Mall:Arvuti}}
[[Kategooria:Tehnika]]
[[Kategooria:Arvuti mälu]]
[[Kategooria:Andmekandjad]]
{{Mall:Arvuti}}
 
Andmesiinid