Redaktsioon: 5. mai 2013, kell 13:31 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Robot: muudetud 2 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. august 2013, kell 12:02 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust P parandasin skripti abil kriipsud Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib ajaloolisest maakonnast; praegusest maakonnast vaata artiklit [[Võru maakond]].}} {{viita}} '''Võrumaa''' ([[saksa keel\|saksa]] ''Kreis Werro'', [[võru keel\|võru]] ''Võromaa'') oli ajalooline maakond [[Eesti]]s. Administratiivselt moodustati Tartu kreisi ([[Tartumaa]]) lõunaosast [[1783]]. aastal koos [[Võru]] linna asutamisega [[Katariina II]] valitsemisajal ja eksisteeris nendes piirides [[1920]]. aastani. Võrumaa piire muudeti [[1920]]., [[1922]]., [[1925]]. ja [[1945]]. aastal. Võru maakond likvideeriti [[1950]]. aastal. 14. rida ⟶ 15. rida: [[Vastseliina kihelkond\|Vastseliina]] Lisaks [[võrukesed\|võrukeste]] maakondlikule identiteedile on Võrumaal siiani tugevad kihelkondlikud ja kohati muud regionaalsed identiteedid (ntnäiteks haanja identiteet [[Haanjamaa]]l). Võrumaa asustuse hälliks on Võhandu jõe kaldad. Esimesed asulakohad Võrumaal olid [[Kääpa (Lasva)\|Kääpal]]l, [[Villa]]l ja [[Tamula järv]]e kaldal, neist vanim on Kääpa, kus elati juba ~~III~~kolmanda ataastatuhande Iesimesel poolel eKr, ~~s.o~~ehk umbes 5000 aastat tagasi. Keskmise rauaaja lõpuperioodil jõudsid soome-ugri asustusaladele slaavi hõimud. Hakkas kujunema huvitav etniline grupp – setud. Setud on vanad eestlased, kelle materiaalse ja vaimse kultuuri kujunemises on täheldatud tugevaid slaavi mõjusid. Keskmisel ja nooremal rauaajal (I at II pool -– II at algus) kujunesid välja muistsed kihelkonnad ja nende liidud – maakonnad. Kagu-Eestis asus muistne [[Ugandi maakond]], mille kihelkondlik jaotus ei ole teada. Võrumaa asustus muinasajal on jätkuvalt ebaselge, tihedam inimasustus lõppes arvatavasti ära üsna pea [[Otepää]]st kagu pool ning [[Tartu-Pihva tee]]l [[Liiva kõrts]]i (teeristi) juures ehk praeguse [[Postitee]] alguses. On oletatud, et [[Põlva]] ümbrus kuulus [[Valgatabalve]] nime all [[Ugandi\|Ugandi muinasmaakonna]] koosseisu. On ka arvatud, et hilisem [[Hargla kihelkond\|Hargla kihelkonna]] ümbrus kuulus hoopis [[latgalid\|latgalitele]]; samuti ka suur osa [[Karula kihelkond\|Karula kihelkonna]] aladest. 27. rida ⟶ 28. rida: Piiskopkonna ajal ehitati Võrumaa alale ehitati piirikaitseks venelaste vastu ja eestlaste alluvuses hoidmiseks [[Kirumpää linnus\|Kirumpää]] ja [[Vastseliina linnus]]. [[Liivi sõda\|Liivi sõja]] ajal, aastetel [[1558]]-–[[1583]] oli Võrumaa ala [[Moskva suurvürstiriik\|Moskva suurvürstiriigi]] võimu all, kuid 1582. aastal jäi Eesti [[Jam Zapolski rahu]]lepingu alusel Poola valdusesse. Poola võimu perioodil ~~1582-1625~~1582–1625 oli [[Kirumpää]] [[Kirumpää staarostkond\|Kirumpää staarostkonna]] keskuseks, kuid 1625. aastast kuni Põhjasõjani oli mandri-Eestis ja sellega ka Võrumaal Rootsi kuningriigi [[Liivimaa kubermang]]us. Aastatel [[1656]]-–[[1658]] toimus [[Vene tsaaririik\|Vene tsaaririigi]] ja Rootsi vaheline sõda, mille käigus hävisid Kirumpää linnus ja selle juures olnud asula ja [[1661]]. aastani jäi Võrumaa Vene võimu alla, kuni 1661. aastal taastati [[Kärde rahu]]lepinguga Rootsi võim. Põhjasõda (~~1700-1721~~1700–1721) tulemusel läks Võrumaa Vene võimu alla 1704. aastal. 1783. aastal kehtestati Baltimaades nnniinimetatud asehalduskord, millega [[Liivimaa kubermang]] nimetati [[Riia kubermang]]uks ehk asehalduskonnaks. Kubermang jaotati 8 kreisiks ja moodustati [[Võru maakond]]. ==Eesti Vabariigi maakond== 50. rida ⟶ 51. rida: [http://www.mois.ee/voru/ Ajaloolise Võrumaa tutvustus Eesti mõisaportaalis] [http://books.google.ee/books?id=B8YZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en&source=gbs_summary_r&cad=0#PPA83,M1 Jakob Benjamin Fischer: Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1791 (Võru Kreisi geograafiast)] (saksa k.) {{cite book \|title=Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland \|last=Bienenstamm \|first=H. von \|authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm\|coauthors= \|year=1826 \|publisher=Deubner \|location= Riga \|isbn= \|pages= lk. ~~303-312~~303–312 \|url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA303,M1}} * [http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/index.php?page=Public.Site&area_id=0&id=39 Ajalooline Võrumaa] Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu

Võrumaa: erinevus redaktsioonide vahel