Herilased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud |
PResümee puudub |
||
47. rida:
Maapinna kohal pesitsevate liikide hulka kuuluvad need, kelle pesad on tavaliselt [[põõsas]]tes või [[puu]]de [[võra]]des, kuid kes tulevad ka inimese juurde. Nimetatud rühma (perekonna) eestikeelne nimetus on [[metsaherilased]] ja neid on neli liiki.
Viies maapinna kohal pesitsev liik on Eestis väga haruldaseks peetud [[kärjeherilane]], kes on viimastel aastatel oma levilat siin laiendanud. Möödunud sajandi kaheksakümnendatest aastatest on teada selle liigi esimene leid Eestis: ühelt väikeselt [[Kagu-Eesti]] [[raba]]lt. Nüüd on see soojalembene lõunapoolne putukas jõudnud juba [[Tartu]] lähistele [[Kärevere (Laeva)|Kärevere]] kanti, aga võib-olla ka mujale.
Teine rühm herilasi ehitab oma pesad maa õõnsustesse, näiteks väikese [[närilised|närilise]] urgu. Sedamööda, kuidas paberist pesa mõõtmed suurenevad, laiendatakse tühemikku sealt pinnast välja kaevates, nii et suve lõpul võib pesa ise olla priske kapsa suurune ja paikneda sellele vastava suurusega koopas. Seda rühma nimetame [[Maaherilased|maaherilasteks]], siia kuuluvad kaks väga tavalist ja suve lõpul tihti tüütut liiki: [[liht-maaherilane]] ja [[täpik-maaherilane]]. Kolmas – [[ruske maaherilane]] – teeb tagasihoidlikke väikesi pesi ning inimesi tavaliselt ei tüüta.
Mõlemas rühmas, maa kohal ja all elavate liikide hulgas, tuleb ette ka [[erand]]eid. [[Vapsik]]ut on nähtud pesitsemas kompostihunnikus ja tõenäoliselt mingis maa-aluses õõnsuses [[rannavall]]is. Täpik-maaherilase pesa on nähtud viie meetri kõrgusel tellisseinal, kinnitatuna katuse-eendi alla. Ka moondunud pesakuju tuleb sageli ette, näiteks siis, kui pesa ruumipuudusel enam loomulikult laieneda ei saa.
Kõige paremini on tuntud aga [[Metsherilane|metsaherilaste]] (''Dolichovespula'') pallikujulised pesad. Herilased ehitavad pesi vee ja [[sülg|süljega]] niisutatud ja hästi läbimälutud kõdupuidust, mis on sarnane sellega, mida inimene rakendab [[paberivabrik]]utes. Tugevate suiste abil pureb herilane [[puukiud]] hästi peeneks ja immutab selle oma rinnanäärme [[nõre]]ga ja valmistab saadud massist nii [[kärjekann]]ud kui ka pesakatted.
92. rida:
*[[Kustas Põldmaa]] 1976. ''Nurmelt ja niidult''
{{
[[Kategooria:Kiletiivalised]]
| |||