Redaktsioon: 11. märts 2013, kell 13:42 redigeeri Legobot (arutelu \| kaastöö) 49 590 muudatust P Bot: Migrating 1 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q3254959 (translate me) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. august 2013, kell 18:47 redigeeri eemalda 77.233.65.67 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=oktoober\|aasta=2012}} '''Rass''' ehk '''inimrass''' on ~~suur~~termin, mida on kasutatud suure geneetiliselt [[pärandumine\|päranduvate]] eripäradega ~~inimrühm~~inimrühma kohta. Rasse on eristatud kolm kuni mõnikümmend. ~~[[inimene\|Inimeste]]~~Bioloogias ~~eri~~kasutatakse ~~rassidesse~~terminit ~~liigitamise~~vahel ~~aluseks~~teatava ~~olevateks~~üldistatud, ~~omadusteks~~ebamääraste onpiiridega ~~kõige sagedamini~~joonte ([[nahk\|naha]] värvus, [[pea]] ja selle osade kuju, [[keel (keeleteadus)\|keel]], kultuur ja eeldatav geograafiline päritolu) koondumise kohta ent teaduslikult ei ole terminil tegelikku taksonoomilist tähendust, kuivõrd kõik inimesed kuuluvad alamliiki Homo sapiens sapiens ja rassilisel eristamisel varieeruvad rassiks peetava rühma piirid oluliselt vastavalt sellele, kas aluseks võetakse nahavärv, peakuju, keel või kultuur. Iga katse klassifitseerida inimkonda rohkem kui ühest vaatepunktist – kultuuri ja rassi, rassi ja keele, isegi keele ja kultuuri kaudu<ref>Boas, F. 2013. Primitiivne teadvus. Eesti Keele Sihtasutus. Lk 187.</ref> – viib vastuoludeni. Teadusharu, mis uurib rasse, nimetatakse [[rassiteadus]]~~eks~~. ~~ehk~~Tänapäeval ~~etniliseks~~ei ~~antropoloogiaks~~ole sellisele teemale eraldi pühenduvat teadusharu, inimerinevustega tegelevaks teaduseks on nt füüsiline antropoloogia, mis tegeleb mh fenotüüpide uurimisega, kuid ei üldista selliseid erinevusi rassideks. Rassi terminil on teatav väärtus rahvalikus taksonoomias, mis on sotsiaalselt konstrueeritud. Sellistel sotsiaalsetel konstruktsioonidel on sotsiaalsed, poliitilised, majanduslikud ja legaalsed tagajärjed, mis omakorda mõjutavad teatud ühiskonnarühmade positsiooni sotsiaalses keskkonnas. == Inimese evolutsiooni mudelid == ~~== Rassiteooriad ==~~ 20. sajandi alguseni arvati inimrasse bioloogiliselt, kultuuriliselt ja sotsiaalselt erinevat, teiste seas panustas sellesse Charles Darwin oma empiirilistele andmetele mittetugineva teosega [[Descent of man]]. Nn teaduslik rassism on tänaseks teadusmaailmas hüljatud. Esimestena asusid selliseid seisukohti empiiriliste andmetega kõigutama [[Franz Boas]], kes demonstreeris fenotüübi plastilisust sõltuvalt keskkonnafaktoritest; [[Ashley Montagu]] ja [[E.O. Wilson]] Multiregionaalse teooria ehk "vana teooria" järgi kujunesid tänapäeva inimese eri rassid inimese eellasliigist ''[[Homo erectus]]'' neis maailmajagudes, kuhu ta rändas. ▼ ▲Multiregionaalse teooria ~~ehk "vana teooria"~~ järgi kujunesid tänapäeva inimese eri rassid inimese eellasliigist ''[[Homo erectus]]'' neis maailmajagudes, kuhu ta rändas. ''Out of Africa'' teooria leiab, et rassid on tekkinud [[Aafrika]]s hiljem, liigis ''[[Homo sapiens]]''. Inimesed pärineksid seega ühest suhteliselt hilisest ning konkreetsest rühmast. Jonathan Marksi järgi oli 1970ndateks ilmne, et 1) enamus inimerinevusi on kultuurilised 2) mis ei ole kultuuriline on peamiselt polümorfne, st esineb erinevates inimgruppides erineva sagedusega 3) mis ei ole kultuuriline ega polümorfne on klinaalne, st sujuvate üleminekutega geograafiliselt varieeruv 4) ülejäänu, ehk inimeste mitmekesisuse see komponent, mis ei ole kultuuriline, polümorfne ega klinaalne - moodustab väga tillukese osa inimerinevustest. Sellise tõdemuse tagajärjel kujunes antropoloogide ja geneetikute hulgas konsensus, et rassi sellisel kujul nagu seda varasemad teadlaspõlvkonnad olid mõistnud - diskreetse, geograafiliselt selgepiirilise geeniallikana - ei ole olemas.<ref>Marks, J (1995). Human biodiversity: genes, race, and history. New York: Aldine de Gruyter. ISBN 0-585-39559-4.</ref> ~~[[1952]]. aastal ilmus [[UNESCO]] raamat "What is race", mis üldiselt pani aluse seisukohale, et sünnilt on kõik rassid võrdsed.~~ ~~== Rassid ==~~ ~~Praegused rassid arvatakse olevat tekkinud viiest rassist, mis elasid erinevates piirkondades 10 000 – 40 000 aastat tagasi ([[hilis-pleistotseen]]is):~~ Kaukasoidid – [[Lääne-Aasia]] Australoidid – [[Austraalia]], [[Jaava]], [[Kalimantan]] Mongoloidid – [[Aasia]] Kapoidid – [[Aafrika]] Kongoidid – [[Lõuna-Aafrika]] ~~Viimase jääaja jooksul läksid need rühmad liikvele, segunesid jne.~~ ~~Tänapäeval eristatakse nahavärvi põhjal kolme põhirassi:~~ [[Valge]] ehk [[europiidne rass]] [[Kollane]] ehk [[mongoliidne rass]] [[Must]] ehk [[negriidne rass]] Geneetikud on kõige enam selgusele jõudnud mongoliidide osas, pakkudes selle rassi moodustumise algusajaks ligikaudu 120 000 – 60 000 aastat tagasi. Kuna [[Ameerika]]sse ja [[Austraalia]]sse jõudsid inimesed hiljem, kujunesid Ameerika [[indiaanlased]], [[Austraalia aborigeenid]] ja [[maoorid]] ka tunduvalt hiljem välja. ~~== Rasside erinevused ja alarühmad ==~~ Esimese järgu tunnused, mis rasse eristavad, on [[nahk\|naha]] ja [[karv]]ade värvus, [[juuksed\|juuste]] kuju, [[habe]]me kasv, [[nina]] ja [[huuled\|huulte]] kuju. Teise järgu tunnused on [[kasv]], [[pea]] ja [[nägu\|näo]] kuju ning [[keha]] mõõtmed. Põhirassid jaotatakse omakorda kuni 22 rassi, mis jaotuvad alarühmadeks vastavalt inimeste näokujule, juuste värvile, kasvule ja isegi veregrupile. ~~== Negriidid ==~~ [[Negriidne rass\|Negriidide]] tüüpiline esindaja on neegrirass. Neegrirassi iseloomustab tume nahavärvus, krässus juuksed, piklik pea ja lai nina, paksud huuled ning enamasti suur kasv. Maailma pikimad inimesed kuuluvad neegrirassi, kes asustavad kogu Aafrikat lõuna pool Saharat. Pärisneegrid arenesid välja Aafrikas, kus on väga palav kliima. Nende tumedas nahas, juustes ja silmades on väga palju pigmenti, mis kaitseb neid päikese eest. Krässus juuksed kaitsevad pead kuumuse eest. Nendest pärinevad Sudaani, Kesk- ja Lääne-Aafrika ning bantu rahvad. ~~== Europiidid ==~~ [[europiidne rass\|Europiidide]] tunnused on üsna varieeruvad. Neil on hele kuni pruun nahk, kitsas nina, kitsad huuled. Silmade ja juuste värvus varieerub heledast tumedani, juuksed on sirged või lokkis. Lõunapoolsetel aladel elavate europiididele on iseloomulik tumedam juuste, naha ja silmade värvus, põhjapoolsed on heledate juuste, heledamate silmadega ning heledama nahaga. Ka pikkuselt võivad europiidid olla väga erinevad. Europiidid pärinevad Euroopast, Põhja-Aafrikast, Lähis-Idast ja Indiast, kus kliima on jahedam kui ekvaatori ääres. Nad ei vaja nii palju kaitsepigmenti päikese vastu, seetõttu on neil hele nahk ja heledad juuksed ning silmad. ~~== Mongoliidid ==~~ [[mongoliidne rass\|Mongoliidsesse]] põhirassi kuuluvatel inimestel on kollakas või punakas nahk. Ka mongoliidne põhirass on esindatud välimuselt erinevate inimgruppidega. Üldiselt on neile iseloomulik väike kasv, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv. Sellesse põhirassi kuuluvad ka [[Ameerika]] [[indiaanlased]]. Pärismongolite algkodu on [[Aasia]]s, kus võib olla väga külm. Neil on ümar nägu, sest naha all on paks rasvakiht, mis kaitseb neid külma eest. Pisikesed silmad ja nahavolt silmadel kaitseb tuisu, lumekiirguse ja vingete tuulte eest. [[Jaapanlased]], [[hiinlased]] ja [[Kesk-Aasia]] rahvad on nende järeltulijad. ~~== Segarassid ==~~ ~~Palju esineb ka [[Segarassid\|segarasse]], kes on kujunenud rasside piirialadel. Tänapäeval on inimrassid tugevasti segunenud ning leidub palju üleminekuvorme.~~ Rassid segunevad viimasel ajal eriti hoogsalt, sest rahvas rändab palju ringi ja paljud ei ela kogu oma elu ühes kohas. Nii on maailmas väga palju näiteks tumedajuukselisi europiide (algselt olid nad heledajuukselised) ja veidi mongoliidsete näojoontega ~~mingi muu rassi esindajaid.~~ ~~== [[Eestlased]] ==~~ ~~Eestlased kuuluvad europiidide hulka. Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad,~~ ~~blondid või heledamad juuksed. Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka.~~ Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimest on peamiselt [[Lääne-Eesti]]s, [[Muhu]]s ja [[Saaremaa]]l, teist [[Ida-Eesti]]s. Paleontoloogia andmeil ulatub selline rassiline kahesus kaugesse minevikku. ~~=== Läänebalti tüüp ===~~ Läänebalti tüüp on atlandi-balti rassi tüüp, millele on iseloomulikud heledad juuksed ja silmad, suur kasv, pikapealisus ja kõrge nägu. Läänebalti tüübi ala on Lätis suurem kui Eestis, hõlmates [[Läti]] kesk- ja lääneosa ning [[Lääne-Eesti\|Eesti lääneosa]]. Näited: [[Lennart Meri]], [[Andres Tarand]], [[Katariina Lauk]], [[Kerttu Olmann-Mõis]]. Mistahes populatsioone saaks jaotada morfoloogiliselt või esivanemate järgi eristatavateks (kladistiliselt erinevateks) osadeks, kliinideks jaotades või geneetiliselt eristades, ent kõik säärased jaotussüsteemid erinevad omavahel, ja erinevad väga selgelt folk-taksonoomiast. ~~=== Idabalti tüüp ===~~ Idabalti tüüp on valgemere-balti rassi tüüp, millele on iseloomulik keskmine või keskmisest pikem kasv, lühipealisus, suhteliselt lai ja madal nägu ning lühike, sageli nõgusa seljaga nina. Paiguti esineb õige nõrku mongoliidsuse tunnuseid. Sellesse tüüpi kuulub suurem osa [[komid\|komisid]], [[karjalased\|karjalasi]] ja [[vepslased\|vepslasi]], seda leidub ka [[Soome]] ja [[Läti]] idaosas. Näited: [[Mart Laar]], [[Edgar Savisaar]], [[Elle Kull]], [[Merle Palmiste]]. ==Vaata ka== [[Rassism]] <references/> ~~== Välislingid ==~~ [http://kati.ebs.ee/sots_sygis03/loengud/ulp.doc Rassismi mõiste, teooriad ja ajaloo suursündmused] *[http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2000/34/Areen/2-teadus1.html Eesti rahva ja keele päritolust] [[Kategooria:Inimrassid\| ]]

Rass: erinevus redaktsioonide vahel