Ubikinoonid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}}
{{keeletoimeta}}
'''Ubikinoonid''' (sünonüümiks on '''vitamiin Q''' ja '''koensüüm Q''') on lähedase ehituse ja antioksüdantse toimega rasvlahustuvate looduslike ühendite grupp, mida iseloomustab bensokinoongrupp ja pikk [[isopreenüksus]]test varieeruv külgahel. Inimorganismis domineerib [[koensüüm]] Q<sub>10</sub>, 2-7% langeb Q<sub>9</sub> arvele.▼
{{ajakohasta}}
{{pooleli}}
▲'''Ubikinoonid''' (sünonüümiks on '''Q-vitamiin
==Saamine ja depood==▼
==Vormid==
*[[Koensüüm Q1]] (CoQ1)
*[[Koensüüm Q2]] (CoQ2)
*[[Koensüüm Q3]] (CoQ3)
*[[Koensüüm Q4]] (CoQ4)
*[[Koensüüm Q5]] (CoQ5)
*[[Koensüüm Q6]] (CoQ6)
*[[Koensüüm Q7]] (CoQ7)
*[[Koensüüm Q8]] (CoQ8)
*[[Koensüüm Q9]] (CoQ9)
*[[Koensüüm Q10]] (CoQ10)
==Inimene==
▲===Saamine ja depood===
Loomsete ja taimsete produktide koostises satuvad seedekulglasse erinevad ubikinoonid. Inimene saab Q-vitamiini paemiselt toiduga. Eelistada võiks Q<sub>10</sub>-vitamiini rohkelt sisaldavaid toitusid:
täisteraviljatooted, [[pähkel|pähklid]], [[spinat]], [[oliivõli]], [[sojaoaõli]], [[sojaõli]], [[sardiin]]id, [[makrell]]id, looma- ja kanaliha ka [[muna]], looma [[maks]], [[süda]] jne.
====Metabolism====
Ubikinoonid imenduvad peensoolest totaalses enamikus [[lümf]]i. Imendumine sõltub toidurasvade imendumisest ja sapphapetest. [[Sapp|Sapi]] või [[pankreas]]e nõre defitsiidi korral on nende imendumine pärsitud. Imendumist häirivad kestev raualiigsus, lahtistitena töötavad mineraalõlid, kloriididerikas joogivesi, oraalsed [[kontratseptiivid]], mitmed antibiootikumid, rääsunud taimsed ja loomsed rasvad, soolekahjustused (sh arenguhäired).
Maksa sattunud ubikinoonid konverteeritakse kõik Q<sub>10</sub> vormi. Maks on küll tema põhidepoo, kuid tema sisaldus on kõrgeim [[südamelihas]]es, ületades maksa ja neere kahekordselt.
===Biofunktsioonid===
▲Vitamiin Q<sub>10</sub> pole rangelt võttes klassikaline vitamiin, sest kuigi toit on oluline ubikinoonide allikas, sünteesitakse väga oluline kogus Q<sub>10</sub> inimorganismis [[atsetüül-CoA]] baasil.
Ta on lipofiilses keskkonnas (vere
Q- vitamiin ja selle ühendid on olulised [[tsitraaditsükkel|tsitraaditsükli]] ensüümide töös ning [[E-vitamiin]]i ringluses.
==
Vitamiin Q defitsiiti tavaliselt ei teki, kuid organismi vananemise ja mitmete haiguslike seisundite korral on teatud defitsiidi teke reaalne. Näiteks väheneb vananedes maksa võime viia teisi ubikinoone inimorganismile vajalikku Q<sub>10</sub> vormi. Vananemisel ja haiguste (südamehaigused, lihaste düstroofia, [[immuunsüsteem]]i häired jne) korral vähenevad vitamiin Q varud inimorganismis. [[B-
▲Ta on lipofiilses keskkonnas (vere lipoproteiinid, plasmamembraan, mitokondrite sisemembraan, ER jne) töötav [[antioksüdant]] inimorganismis. Ta on oluline antioksüdantne kaitse lipiidide [[peroksüdaas]]i vastu. Seda eriti just LDL partiklites ja mitokondrite sisemembraanis. LDL partiklites blokeerib ta aterogeensete oksüsteroolide teket [[kolesterool]]ist. Olulist rolli mängib ta ka raku energiamajanduses, nimelt on mitokondrite sisemembraanis paiknev koensüüm Q [[hingamisahel]]a keskne komponent. Seega on koensüüm Q sõltuvad dehüdrogenaasid olulisel kohal ATP aeroobse tootmise protsessis- ilma tema osaluseta on võimatu organismi elutegevuseks vajaliku metaboolse energia piisav tootmine.
▲Vitamiin Q defitsiiti tavaliselt ei teki, kuid organismi vananemise ja mitmete haiguslike seisundite korral on teatud defitsiidi teke reaalne. Näiteks väheneb vananedes maksa võime viia teisi ubikinoone inimorganismile vajalikku Q<sub>10</sub> vormi. Vananemisel ja haiguste (südamehaigused, lihaste düstroofia, [[immuunsüsteem]]i häired jne) korral vähenevad vitamiin Q varud inimorganismis. B-grupi vitamiinide defitsiidi puhul alaneb maksa võime toota koensüüm Q. Teatud defitsiidi võib tingida ka kolesterooli sünteesi inhibeerivate ravimite pidev ja pikaajaline kasutamine.
Defitsiidi esmasümptomid:
31. rida ⟶ 50. rida:
* märgatava vananemise kiirenemise.
===Manustamine===
* '''meestel''' 10-12 mg
* '''naistel''' 10-20 mg
44. rida ⟶ 63. rida:
* terapeutiline tase algab 90mg
Tema manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne ateroskleroosi, stenokardia, isheemiatõve, insuldi, kõrgvererõhutõve, kardiomüopaatia, parodontiidi, liigeste põletiku, kilpnäärme ületalitluse, enneaegse vananemise, immuunsüsteemi häirete (sh [[autoimmuunhaigused]]) lihasdüstroofia, pankreatiidi jt haiguste korral.
Vitamiin Q preparaatide kasutamine on vajalik kolesterooli sünteesi inhibeerivate ravimite (statiinide) pideval manustamisel.
----
Päevane ohutu totaalkoguse ülempiir on korduval manustamisel 200mg ja seda ei tasuks ületada. Toksilisuse kohta sisulised andmed puuduvad.
====Q-vitamiini [[megavitamiiniteraapia]]====
Q-vitamiini megadoosides teraapiat kasutatakse vajadusel ja vastavalt [[onkoloog]]i ettekirjutusele, ka [[onkoteraapia]]s, valdavalt [[metastaas]]idega pahaloomuliste kasvajate ravikomponendina.<ref>Lockwood K, Moesgaard S, Yamamoto T, Folkers K.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7612003"Progress on therapy of breast cancer with vitamin Q10 and the regression of metastases.", Biochem Biophys Res Commun. 1995 Jul 6;212(1):172-7. Osaline veebiversioon (vaadatud 26.08.2013)</ref>
==Sigadel==
Toitumiseksperimendid [[siga]]dega näitasid, et koensüüm Q10 preparaatide manustamine toiduga võib sigadel tõenäoliselt ennetada ning vähendada ja toetada [[müokard]]i [[isheemia]] [[reperfusioon]]i.
<ref>Maulik N, Yoshida T, Engelman RM, Bagchi D, Otani H, Das DK., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10749701
"Dietary coenzyme Q(10) supplement renders swine hearts resistant to ischemia-reperfusion injury."], Am J Physiol Heart Circ Physiol. 2000 Apr;278(4):H1084-90. Osaline veebiversioon (vaadatud 26.08.2013)</ref>
==Ajaloolist==
*...
*[[1957]]. aastal avastas [[Frederick L. Crane]] keemilise aine [[Q-275|Q 275]], hilisemalt on loetud aine Q-vitamiinide rühma liikmeks; <ref>Frederick L. Crane, [https://www.grc.com/sr6dev/misc/coq10/The%20Discovery%20of%20Ubiquinone.pdf "Discovery of ubiquinone (coenzyme Q) and an overview of function"], Mitochondrion 7S (2007) S2-S7, Veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)</ref>
*...
==Vaata ka==
*[[Rasvlahustuvad vitamiinid]]
== Viited ==
{{Viited|}}
==Kasutatud publikatsioonid==
59. rida ⟶ 93. rida:
[[Kategooria:Vitamiinid]]
[[Kategooria:Koensüümid]]
|