Ahto Levi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Paluks kategooriatega aidata!
 
P ehk ikkagi kategooriad nii?
1. rida:
'''Ahto Levi''' (kodanikunimi '''Levi Lippu'''; [[18. juuni]] [[1931]] [[Kuressaare]] – [[20. jaanuar]] [[2006]] [[Moskva]]) oli eesti kirjanik, kes kirjutas vene keeles.
 
Ta õppis aastatel [[1938]]–[[1944]] Kaali ja KurssaareKuressaare algkoolis. Aastal [[1944]] viidi [[Saksamaa]]le, ta seikles [[Flensburg]]is ja [[Augsburg]]is; aastatel [[1944]]–[[1945]] oli lennuväe abiteenistuses. Ta istus Brandenburgi vanglas ja naases aastal [[1947]] Eestisse.
 
Aastad [[1948]]–[[1963]] möödusid tal vangilaagrites; ta põgenes korduvalt, istus selle eest [[Tomsk]]i, [[Kaluga]] ja [[Kirovograd]]i vanglates. Pärast vabanemist elas ta [[Moldova]]s. Aastatel [[1965]]–[[1967]] töötas ta geoloogiaekspeditsioonidega [[Karpaadid|Karpaatides]] ja aastatel [[1967]]–[[1968]] kalurina [[Sahhalin]]il.
 
Aastast [[1968]] onoli ta kutseline kirjanik [[Moskva]]s; samal aastal ilmus tema autobiograafiline romaan (vene keeles, kirjutatud vangilaagris) "Halli hundi päevik", mis ilmus ka eesti (aastal 1968 ja 1973), läti, soome, saksa, gruusia, slovaki, ungari, tšehhi, ukraina, bulgaaria, poola, moldova jt. keeltes (kokku 16 keeles) keeltes. Aastal [[1971]] valmis [[Mosfilm]]is selle romaani põhjal film "Tagasipööre ellu". Järgnesid romaanid "Fortuuna naeratus" (1973), "Põgeneda oma varju eest" (1979, läti keeles [[Riia]]s 1989) ja Tartu aineline "Poolel teel" (1988); kaks viimast teost valmisid [[Tartu]]s. Lapsepõlvest jutustab romaan "Niisugune naljakas kuningas" (1988). Kõik need teosed on kirjutatud vene keeles. Aastal [[1996]] ilmus Tallinnas "Valdemor: lugu varaste elust"
 
Ahto Levi elas elu lõpus vaheldumisi [[Tartu]]s ja [[Moskva]]s. Ta suri [[20. jaanuar]]il [[2006]] [[Moskva]]s.
13. rida:
 
{{JÄRJESTA:Levi, Ahto}}
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Venemaa kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 2006]]