Vikipeedia

Keevitamine: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}
'''Keevitamine''' ehk '''keevitus''' (inglise ''welding'') on kahele või enamale osaledetailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. keevitamist kasutatakse ka pealesulatuseks.
 
==Kaarkeevitus==
19. rida:
Keevisel on suurem [[löögisitkus]] ja paremad [[mehaanilised omadused]], mille tõttu kasutatakse kõrgema [[tugevus]]ega metalli keevitamiseks. Elektroodid peavad olema kuivad. Niiskus põhjustab pragude ja [[poor]]ide teket.
Aluseliste elektroodidega keevitatakse lühikese kaarega ning neil on veidi kõrgem pealesulatustegur kui rutiilelektroodidel.
{|class=wikitable
 
|+''' Legeerimata terase kaarkeevitamine '''
<table border=1>
!Keevitustingimused!!Aluseline!!Rutiil!!Happeline
<caption>''' Legeerimata terase kaarkeevitamine '''</caption>
|-
<tr>
|Suured nõudmised mehaanilistele omadustele||1||3||2
<th>Keevitustingimused</th>
|-
<th>Aluseline</th>
|Lisandid põhimetallis||1||2||3
<th>Rutiil</th>
|-
<th>Happeline</th>
|Kalduvus pooridele||1||3||2
</tr>
|-
<tr>
|Vertikaalkeevitus||1||2||3
<th>Suured nõudmised mehaanilistele omadustele</th>
|-
<th>1</th>
|Õhuke materjal||3||1||2
<th>3</th>
|-
<th>2</th>
|Räbu eemaldatavus||3||2||1
</tr>
|-
<tr>
|Kaare stabiilsus||3||1||2
<th>Lisandid põhimetallis</th>
|}
<th>1</th>
<th>2</th>
<th>3</th>
</tr>
<tr>
<th>Kalduvus pooridele</th>
<th>1</th>
<th>3</th>
<th>2</th>
</tr>
<tr>
<th>Vertikaalkeevitus</th>
<th>1</th>
<th>2</th>
<th>3</th>
</tr>
<tr>
<th>Õhuke materjal</th>
<th>3</th>
<th>1</th>
<th>2</th>
</tr>
<tr>
<th>Räbu eemaldatavus</th>
<th>3</th>
<th>2</th>
<th>1</th>
</tr>
<tr>
<th>Kaare stabiilsus</th>
<th>3</th>
<th>1</th>
<th>2</th>
</tr>
</table>
 
Ülaloleva tabeli kasutamisest niipalju, et 1 on parim ehk esmane valik; 2 on teisene valik ning 3 on olemasolevatest kõige kehvem ehk viimane valik.
 
== Terase keevitamine ==
 
 
===Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases===
 
Legeerelemendid on kroom, nikkel, molübdeen, vanaadium, volfram ja titaan ning ka mangaan ja räni, kui nende sisaldus on tavalisest suurem.
 
86. rida ⟶ 49. rida:
 
====Nikkel ja selle mõjud keevitatavas metallis====
 
Niklit on süsinikuvaestes terastes 0,2...0,3%, konstruktsiooniterastes 1...5% ja legeerterastes 8...35%. Mõned sulamid sisaldavad niklit kuni 85%. Nikkel suurendab terase plastsust ja tugevust ning annab peeneteralise struktuuri, halvendamata keevitatavust.
 
====Molübdeen ja selle mõjud keevitatavas terases====
 
Molübdeeni on terastes 0,15...0,8%. Molübdeen suurendab teraste vastupidavust löökkoormusele ja kõrgele temperatuurile ning annab peeneteralise struktuuri. Kuid ta soodustab ka pragude teket pealesulatatud metallis ja soojusmõju piirkonnas. Keevitamisel molübdeen oksüdeerub kergesti ja põleb välja.
 
====Vanaadium ja selle mõjud keevitatavas terases====
 
Vanaadiumi on eriterastes 0,2...0,3%, stantsiterastes 1...1,5%. Ta soodustab teraste karastatavust, halvendades sellega keevitatavust. Keevitamisel oksüdeerub vanaadium intensiivselt ja põleb välja.
 
====Volfram ja selle mõjud keevitatavas terases====
 
Volframi on tööriista ja stantsiterastes 0,8...18%. Kõrgel temperatuuril suurendab volfram terase kõvadust ja tugevust ([[punapüsivus]]t) hüppeliselt, ent tugeva oksüdeerumise tõttu halvendab keevitatavust.
 
====Titaan ja nioobium ning selle mõjud keevitatavas terases====
 
Titaani ja [[nioobium]]i lisatakse roostekindlatesse ja kuumakindlatesse terastesse 0,5...1,0%, et suurendada nende korrosiooni- ja kuumakindlust. Samas soodustab nioobium kuumapragude teket.
 
====Süsinik selle mõjud keevitatavas terases====
 
Süsinik on terase tähtsaim lisand. Ta määrab terase plastsuse, tugevuse, karastuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste kuni 0,25% süsinikusisaldus ei halvenda nende keevitatavust. Sellest suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks.
 
====Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases====
 
Mangaani on terases harilikult 0,3...0,8% ja ta ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaani sisaldusega 1,8...2,5% teraste keevitamisel võivad tekkida praod sest mangaan soodustab terase karastuvust.
 
====Räni ja selle mõjud keevitatavas terases====
 
Räni on terases tavaliselt 0,02...0,3%, mis ei halvenda keevitatavust. Suurema ränisisaldusega eeriteraste keevitatavust halvendab nende suur vedelvoolavus ning rasksulavate ränioksiidide teke.
 
===Süsinikuvaeste teraste keevitamine===
 
Süsinikuvaesed terased (kuni 0,25-% süsinikusisaldusega) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusrežiimi. Liidetavad detailid servatakse.
 
===Süsinikteraste keevitamine===
 
Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5...1,0%) süsinikusisaldusega terased. Keskmise süsinikusisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod nii põhi- kui ka õmblusmetallis. Kvaliteetse liite saamiseks tuleb toode enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...350 C°. Pärast keevitamist kuumutatakse toode ahjus temperatuurini 675...700 C° ning jahutatakse aeglaselt koos ahjuga temperatuurini 100...150 C°. Lõplik jahtumine toimub õhus.
 
128. rida ⟶ 81. rida:
 
===Legeerteraste keevitamine===
 
Legeerteraste keevitamisel tuleb detailide servad hoolikalt puhastada tagist, mustusest, tolmust ja räbust ning eemaldada niiskus metalli pinnalt, kuumutades servi gaasipõletiga temperatuurini 110...120 C°. Et vähendada põhimetalli karastumise ohtu, keevitatakse õmblus mitme läbimiga ühtlaste kihtidena või keevitatakse õmblusele lõõmutav vall, mis ei tohi puudutada põhimetalli. Vältimaks pragusid tuleb detailid enne keevitamist kuumutada temperatuurini 100...350 C°.
 
157. rida ⟶ 109. rida:
 
===Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks===
 
Alumiiniumi ja selle sulameid kaar-, gaas- ja argoonkeevitatakse. Olenemata keevitusviisist tuleb keevitatavad pinnad enne rasvastustada ja eemaldada sealt oksiidikelme. Metalli pind rasvastustatakse lahustitega. Selleks sobivad [[orgaaniline lahusti|orgaanilised lahustid]], [[aviobensiin]] ja [[tehniline atsetoon]]. Seejärel eemaldatakse oksiidikelme kas mehaaniliselt või söövitamise teel. Oksiidikelme keemiliseks eemaldamiseks söövitatakse keevitatavaid detaile 0,5...1 minut söövituslahuses, mis koosneb :
45...55grammi tehnilise [[naatriumhüdroksiid]]i ja 40...50 grammi tehnilise [[naatriumfluoriid]]i lahus 1 liitris vees. Seejärel pestakse voolavas vees, neutraliseeritakse 1...2 minuti vältel [[lämmastikhape|lämmastikhappe]] 25...30% vesilahuses, pestakse voolavas vees, seejärel kuumas vees ja kuivatatakse niiskuse täieliku eemaldumiseni. Rasvatustatud ja söövitatud detailid ei tohi keevituse ootel seista üle nelja tunni.
164. rida ⟶ 115. rida:
 
===Alumiiniumi keevitamine argoonis===
 
Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt.
 
Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele.
 
{|class=wikitable
<table border=1>
|+Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul
</tr>
|-
<tr>
|Keevitatava metalli paksus||kuni 2 mm||2...5||üle 5
<td colspan=4 align=center>Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul</td>
|-
<tr>
|Keevitustraadi läbimõõt
<th>Keevitatava metalli paksus</th>
|kuni 1...1,5 mm||1,5...3||üle 3...4
<td>kuni 2 mm</td>
|}
<td>2...5</td>
<td>üle 5</td>
<tr>
<th>Keevitustraadi läbimõõt</th>
<td>kuni 1...1,5 mm</td>
<td>1,5...3</td>
<td>üle 3...4</td>
</tr>
</table>
 
Keevitada võib vastupolaarse [[alalisvool]]uga või [[vahelduvvool]]uga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse [[ostsillaator]]eid. Sulamatu elektroodiga keevitamise ligikaudsed režiimid on tabelis
 
{|class=wikitable
<table border=1>
<caption>|+'''Alumiiniumi ja selle sulamite vask- või roostekindlast terasest alusel sulamatu elektroodiga käsiargoonkaarkeevitamise režiimid'''</caption>
|-
<tr>
<th !rowspan=2>|Metalli paksus mm</th>
<th !colspan=2>|Põkkliide lisametalliga</th>
<th !colspan=2>|Põkkliide lisametallita</th>
<th !colspan=2>|Mööda ääristatud serva</th>
|-
</tr>
!Vool A!!Argoonikulu l/min!!Vool A!!Argoonikulu l/min!!Vool A!!Argoonikulu l/min
<tr>
|-
<th>Vool A</th>
|0,8||-||-||45...55||4...5||40...45||4...5
<th>Argoonikulu l/min</th>
|-
<th>Vool A</th>
|1,0||65...85||4...5||50...65||4...5||45...55||4...5
<th>Argoonikulu l/min</th>
|-
<th>Vool A</th>
|1,2||70...90||5...6||60...70||5...6||55...70||5...6
<th>Argoonikulu l/min</th>
|-
</tr>
|1,5||80...100||7...8||70...90||7...8||70...85||7...8
<tr>
|-
<th>0,8</th>
|2,0||90...110||7...8||90...110||7...8||-||-
<th>-</th>
|-
<th>-</th>
|3,0||100...120||8...9||100...120||8...9||-||-
<th>45...55</th>
|}
<th>4...5</th>
<th>40...45</th>
<th>4...5</th>
</tr>
<tr>
<th>1,0</th>
<th>65...85</th>
<th>4...5</th>
<th>50...65</th>
<th>4...5</th>
<th>45...55</th>
<th>4...5</th>
</tr>
<tr>
<th>1,2</th>
<th>70...90</th>
<th>5...6</th>
<th>60...70</th>
<th>5...6</th>
<th>55...70</th>
<th>5...6</th>
</tr>
<tr>
<th>1,5</th>
<th>80...100</th>
<th>7...8</th>
<th>70...90</th>
<th>7...8</th>
<th>70...85</th>
<th>7...8</th>
</tr>
<tr>
<th>2,0</th>
<th>90...110</th>
<th>7...8</th>
<th>90...110</th>
<th>7...8</th>
<th>-</th>
<th>-</th>
</tr>
<tr>
<th>3,0</th>
<th>100...120</th>
<th>8...9</th>
<th>100...120</th>
<th>8...9</th>
<th>-</th>
<th>-</th>
</tr>
</table>
 
 
----
 
 
Automaatkeevitatakse sulamatute ja sulavate elektroodidega. Sulamatu elektroodiga võib keevitada kas lisametalli kasutamisega või ilma. Keevitusrežiimid on toodud alljärgnevates tabelites.
 
{|class=wikitable
<table border=1>
<caption>|+'''Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamiseta sulamatu elektroodiga automaaatse argoonkaarkeevitamise režiimid'''</caption>
|-
<tr>
!Metalli paksus!!Volframelektroodi läbimõõt!!Vool A!!Keevituskiirus põrandõmbluse puhul m/h!!Argoonikulu
<th>Metalli Paksus</th>
|-
<th>Volframelektroodi läbimõõt</th>
|1,0||2||40...70||25...50||5...6
<th>Vool A</th>
|-
<th>Keevituskiirus põrandõmbluse puhul m/h</th>
|1,5||3||50...80||20...45||6...7
<th>Argoonikulu</th>
|-
</tr>
|2,0||4||80...120||20...40||7...8
<tr>
|-
<th>1,0</th>
|3,0||4||150...200||15...30||8...9
<th>2</th>
|}
<th>40...70</th>
<th>25...50</th>
<th>5...6</th>
</tr>
<tr>
<th>1,5</th>
<th>3</th>
<th>50...80</th>
<th>20...45</th>
<th>6...7</th>
</tr>
<tr>
<th>2,0</th>
<th>4</th>
<th>80...120</th>
<th>20...40</th>
<th>7...8</th>
</tr>
<tr>
<th>3,0</th>
<th>4</th>
<th>150...200</th>
<th>15...30</th>
<th>8...9</th>
</tr>
</table>
 
<table border=1>
<caption>'''Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamisega sulamatu elektroodiga automaatse argoonkaarkeevitamise režiimid'''</caption>
<tr>
<th>Metalli Paksus mm</th>
<th>Servade töötlus</th>
<th>Vool A</th>
<th>vähim keevituskiirus m/h</th>
<th>Volframelektroodi läbimõõt</th>
<th>Gaasikulu l/min</th>
<th>Lisametalltraadi läbimõõt mm</th>
<th>Traadi etteande kiirus m/h</th>
</tr>
<tr>
<th>2</th>
<th>Servamata</th>
<th>115...140</th>
<th>18,0</th>
<th>3</th>
<th>7...8</th>
<th>1,5</th>
<th>-</th>
</tr>
<tr>
<th>3</th>
<th>Servamata</th>
<th>160...210</th>
<th>13,0</th>
<th>3</th>
<th>8...9</th>
<th>1,5</th>
<th>-</th>
</tr>
<tr>
<th>6</th>
<th>V- kujuliselt servatud</th>
<th>240...260</th>
<th>8,5</th>
<th>4</th>
<th>12...15</th>
<th>2,5...2,8</th>
<th>20...24</th>
</tr>
</table>
 
 
 
 
{|class=wikitable
|+'''Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete lisametalli kasutamisega sulamatu elektroodiga automaatse argoonkaarkeevitamise režiimid'''
|-
!Metalli Paksus mm!!Servade töötlus!!Vool A!!vähim keevituskiirus m/h!!Volframelektroodi läbimõõt!!Gaasikulu l/min!!Lisametalltraadi läbimõõt mm!!Traadi etteande kiirus m/h
|-
|2||Servamata||115...140||18,0||3||7...8||1,5||-
|-
|3||Servamata||160...210||13,0||3||8...9||1,5||-
|-
|6||V- kujuliselt servatud||240...260||8,5||4||12...15||2,5...2,8||20...24
|}
 
{|class=wikitable
<table border=1>
<caption>|+'''Alumiiniumi ja selle sulamite põkkliidete sulavelektroodiga automaatse argoonkaarkeevitamise režiimid'''</caption>
|-
<tr>
!Servade töötlus!!Metalli paksus!!Vool A!!Keevituskiirus m/h!!Elektroodtraadi läbimõõt!!Kihtide arv!!Gaasikulu l/min
<th>Servade töötlus</th>
|-
<th>Metalli paksus</th>
|rowspan=2|Servamata||4||140...200||20...36||1,6...2||1||8...9
<th>Vool A</th>
|-
<th>Keevituskiirus m/h</th>
|6||140...220||20...36||1,6...2||1||9...11
<th>Elektroodtraadi läbimõõt</th>
|-
<th>Kihtide arv</th>
|rowspan=4|Servatud V- kujuliselt||8||200...290||20...30||2...2,5||2||11...13
<th>Gaasikulu l/min</th>
|-
</tr>
|10||200...320||20...25||2...2,5||2||13...15
<tr>
|-
<th rowspan=2 align=center>Servamata</th>
|15||290...375||18...22||2...3||2...3||15...17
<th>4</th>
|-
<th>140...200</th>
|20||290...390||15...21||2...3||3...4||15...17
<th>20...36</th>
|-
<th>1,6...2</th>
|Servatud X- kujuliselt||üle 20||300...420||9...18||2...3||4 või rohkem||15...17
<th>1</th>
|}
<th>8...9</th>
</tr>
<tr>
<th>6</th>
<th>140...220</th>
<th>20...36</th>
<th>1,6...2</th>
<th>1</th>
<th>9...11</th>
</tr>
<tr>
<th rowspan=4 align=center>Servatud V- kujuliselt</th>
<th>8</th>
<th>200...290</th>
<th>20...30</th>
<th>2...2,5</th>
<th>2</th>
<th>11...13</th>
</tr>
<tr>
<th>10</th>
<th>200...320</th>
<th>20...25</th>
<th>2...2,5</th>
<th>2</th>
<th>13...15</th>
</tr>
<tr>
<th>15</th>
<th>290...375</th>
<th>18...22</th>
<th>2...3</th>
<th>2...3</th>
<th>15...17</th>
</tr>
<tr>
<th>20</th>
<th>290...390</th>
<th>15...21</th>
<th>2...3</th>
<th>3...4</th>
<th>15...17</th>
</tr>
<tr>
<th>Servatud X- kujuliselt</th>
<th>üle 20</th>
<th>300...420</th>
<th>9...18</th>
<th>2...3</th>
<th>4 või rohkem</th>
<th>15...17</th>
</tr>
</table>
 
===Alumiiniumi gaaskeevitamine===
 
Alumiiniumi gaaskeevitamine on väheefektiivne. Peamine puudus on, et tuleb kasutada räbustit ning, võrreldes kaarkeevitamisega, on soojuse kontsentratsioon väike. Leegi võimsus valitakse olenevalt keevitatava metalli paksusest.
{|class=wikitable
<table border=1>
<caption>|+'''Atsetüleenleegi võimsus olenevalt keevitatava alumiiniumi paksusest'''</caption>
|-
<tr>
<th>|Metalli paksus mm</th>||0,5...0,8||1,0||1,2||1,5...2,0||2,0...4,0
|-
<th>0,5...0,8</th>
|Atsetüleenleegi võimsus l/min||50||70||75...150||150...300||300...500
<th>1,0</th>
|}
<th>1,2</th>
<th>1,5...2,0</th>
<th>2,0...4,0</th>
</tr>
<tr>
<th>Atsetüleenleegi võimsus l/min</th>
<th>50</th>
<th>70</th>
<th>75...150</th>
<th>150...300</th>
<th>300...500</th>
</tr>
</table>
 
Keevitatakse normaalleegiga. Lisametallina kasutatakse alumiiniumist või selle sulameist valmistatud keevitustraati, kusjuures traadi läbimõõt võetakse allolevast tabelist vastavalt metalli paksusele.
 
{|class=wikitable
<table border=1>
<caption>|+'''Lisatraadi läbimõõdu olenevus keevitatava metalli paksusest'''</caption>
|-
<tr>
<th>|Metalli paksus mm</th>||kuni 1,5||1,5...3||3...5||5...7||üle 7
|-
<th>kuni 1,5</th>
|Keevitustraadi läbimõõt mm||1,5...2||2...3||3...4||4...4,5||4,4...5,5
<th>1,5...3</th>
|}
<th>3...5</th>
<th>5...7</th>
<th>üle 7</th>
</tr>
<tr>
<th>Keevitustraadi läbimõõt mm</th>
<th>1,5...2</th>
<th>2...3</th>
<th>3...4</th>
<th>4...4,5</th>
<th>4,4...5,5</th>
</tr>
</table>
 
Kui alumiiniumi ja selle sulamite keevitamisel kasutati kattega elektroode või räbustit, siis tuleb õmblustelt pärast keevitamist räbu tulise veega pestes korralikult eemaldada. Räbu on sööbiva toimega ja võib metalli rikkuda.
475. rida ⟶ 228. rida:
 
==Vase ja vasesulamite keevitamine==
 
===Vase keevitamine===
 
Vase keevitamist raskendab tema suur soojusjuhtivus, hea vedelvoolavus ning kalduvus tugevasti oksüdeeruda kuumas, eriti aga sulavas olekus. Vase soojusjuhtivus on peaaegu 6 korda suurem kui terasel.
Vase keevitatavust mõjutavad tema koostises olevad lisandid (hapnik, vismut, plii, väävel, fosfor, antimon, arseen), kõige rohkem halvendab keevitatavust vismut. Kuumas või sula olekus oksüdeerub vask vask(I)oksiidiks Cu<sub>2</sub>O. See reageerib metallis lahustunud vesinikuga ning põhjustab pinnapragusid. Kõige paremini keevitatav on elektrolüütiline vask, mille lisandisisaldus on kuni 0,05%. Vase keevitamisel kasutatakse käsikaarkeevitust, automaatkeevitust räbustis, gaaskeevitust ja kaitsegaasis keevitust.
485. rida ⟶ 236. rida:
Kuni 4 millimeetri paksusi vasktooteid keevitatakse ilma servamata. Põkkliited koostatakse vahedeta. Nurk- ja vastakliidete keevitamiseks tuleb toode asetada nii, et mõlemad keevitatavad pinnad paikneksid rõhtpinna suhtes 45° nurga all. Üle 5 millimeetri paksusi tooteid tuleb enne keevitamist kuumutada temperatuurini 200...300°C.
 
{|class=wikitable
<table border=1>
<caption>|+'''Vase metallelektroodiga kaarkeevitamise režiimid'''</caption>
|-
<tr>
<th>!Metalli paksus mm</th>!!elektroodi läbimõõt!!Vool amprites
|-
<th>elektroodi läbimõõt</th>
|2||3||120...150
<th>Vool Amprites</th>
|-
</tr>
|3||3...4||160...210
<tr>
|-
<th>2</th>
|4||4||240...280
<th>3</th>
|-
<th>120...150</th>
|5||5||300...350
</tr>
|-
<tr>
|6||5...6||330...380
<th>3</th>
|}
<th>3...4</th>
<th>160...210</th>
</tr>
<tr>
<th>4</th>
<th>4</th>
<th>240...280</th>
</tr>
<tr>
<th>5</th>
<th>5</th>
<th>300...350</th>
</tr>
<tr>
<th>6</th>
<th>5...6</th>
<th>330...380</th>
</tr>
</table>
 
Räbustid automaatkeevitusel kasutatakse kas sulamatuid süsi- või sulavaid metallelektroode ning räbusteid. Süsi- või grafiitelektroodiga keevitamisel kasutatakse automaatkeevituspead, mis liigub piki õmblust püsikiirusega. 4...8 mm paksuse vase keevitamiseks võetakse süsielektroodi läbimõõduks 20 mm. Räbustis süsielektroodiga keevitusrežiimid on allolevas tabelis.
 
{|class=wikitable
<table border=1>
<caption>|+'''Vase räbustis süsielektroodiga automaatkeevitamise režiimid elektroodi läbimõõduga 20 mm'''</caption>
|-
<tr>
!lehe paksus mm!!Vool amprites!!Kaare pinge voltides!!Keevituskiirus m/h
<th>lehe paksus paksus mm</th>
|-
<th>Vool Amprites</th>
|4||780...800
<th>Kaare pinge voltides</th>
|rowspan=2|18...19
<th>Keevituskiirus m/h</th>
|rowspan=2|22...23
</tr>
|-
<tr>
|6||960...980
<th>4</th>
|-
<th>780...800</th>
|8||1000
<th rowspan=2>18...19</th>
|18
<th rowspan=2>22...23</th>
|16
</tr>
|}
<tr>
 
<th>6</th>
<th>960...980</th>
</tr>
<tr>
<th>8</th>
<th>1000</th>
<th rowspan=2>18</th>
<th rowspan=2>16</th>
</tr>
</table>
 
Metallelektroodiga saab automaatkeevitada tavaliste keevitusautomaatidega. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Keevitustraat on valmistatud vasest M1, M2 või M3, läbimõõt 1,6...3 millimeetrit. Metallelektroodiga keevitamisel kasutatakse keraamilist räbustit koostisega: 28% marmorit, 57,5% päevakivi, 8% fluoriidi, 2,2% puusütt, 3,5% boorräbu ja 0,8% alumiiniumi. Keevitatakse vahelduvvooluga. Ühepoolne õmblus keevitatakse grafiit- või vaskplaadil täieliku läbikeevitusega. Kuni 8 mm paksusi lehti keevitatakse ilma servamata. Paksemad lehed servatakse V-kujuliselt 60° nurga all. 8...12 millimeetri paksusi vasklehti on soovitatav keevitada kahepoolselt. Et kaar keevitamise alustamisel paremini süttiks on soovitatav panna elektrooditraadi otsa alla messinglaaste.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Keevitamine"