Identsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
30. rida:
===Suhteline identsus===
{{vaata|Suhteline identsus}}
[[Peter Geach]] (1991) teeb järelduse, et [[absoluutne identsus|absoluutse identsuse]] mõiste ei ole rakendatav ning selle asemel tuleb rääkida [[suhteline identsus|suhtelisest identsusest]]. Kuna ei saa anda selle kriteeriumi, et I-predikaat ei väljenda mitte üksnes eristamatust teatud keele suhtes, vaid ka [[absoluutne eristamatus|absoluutset eristamatust]], siis tuleb klassikalisest (absoluutse) identsuse mõistest loobuda. Teist järku keele kasutamise identsuse defineerimiseks jätab ta kõrvale sellepärast, et piiramatu kvantifitseerimine üle omaduste toob kaasa paradoksid. Quine'i idee, et I-predikaati esimest järku teoorias saab alati ümber interpreteerida nii, et ta väljendaks absoluutset identsust, viib Geachi meelest "barokse meinongliku ontoloogiani" ning on vastuolus Quine'i eelistusega "kõrbemaastikele" ("Identity").
[[Absoluutne ekvivalentsiseos]]<ref>Noonan 2009, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia.</ref> on definitsiooni järgi niisugune ekvivalentsiseos ''R'', et kui ''x'' ja ''y'' on selles seoses, siis ei saa olla ekvivalentsiseost ''S'' millegi ja ''x''-i või ''y''-i vahel nii, et ''x'' ja ''y'' ei ole selles seoses. Kui ekvivalentsiseos ei ole absoluutne, siis ta on [[suhteline ekvivalentsiseos]]. Geach väidab, et absoluutset ekvivalentsiseost saab mis tahes võimalikus keeles väljendada ainult nii, et selles ei osutu miski olevat, ja sellepärast ei saa klassikalist identsust üheski keeles väljendada.
36. rida:
Samuti on [[identsusväide|identsusväited]] Geachi järgi [[sordisõltelisus|sordisõltelised]]: "''x'' on sama ''A'' mis ''y''" ei jagune ära lauseks "''x'' on ''A'' ja ''y'' on ''A'' ja ''x''=''y''". Geach ütleb, et kui "''A''" on keeles ''L'' tõlgendatav [[sorditermin]]ina, st tal on (sõltumatu) tähendus sõna "sama" järel, siis keele ''L'' väljend, mis on interpreteeritav kui "''x'' on sama ''A'' mis ''y''", võib [[järjestatud paar]]i (''x'', ''y'') korral tõsi olla ka juhul, kui ''x'' ja ''y'' ei ole seoses, mida keele ''L'' I-predikaat väljendab. Geachi järgi tuleb välja, et identsuse sordisõltelisus ja identsuse väljendamatus on omavahel sõltumatud. Seos võib küll olla keeles ''L'' väljendatav kujul "''x'' on sama ''A'' mis ''y''", kus ''A'' on keeles ''L'' sorditermin, kuid see veel ei tähenda, et ''x'' ja ''y'' peaksid keele ''L'' raames eristamatud olema.
Geachi varasem argument Quine'i vastu ütleb, et Quine'i ettepanek panna I-predikaat väljendama klassikalist identsust patustab Quine'i enese metodoloogia vastu, mille järgi teadmiste kasvades tuleb kõhklematult laiendada "ideoloogiat", kuid mitte ontoloogiat, st [[seotud muutuja]]te interpretatsiooni. Kuna keelest ''L'', milles seoseväljendid E<sub>1</sub>, E<sub>2</sub>, E<sub>3</sub>... ei ole I-predikaadid, on võimalik alles jätta alamkeeled L<sub>1</sub>, L<sub>2</sub>, L<sub>3</sub>..., milles nad on I-predikaadid, siis juhul kui Quine'i ettepandud ümberinterpreteerimine on iga keele L<sub>n</sub> puhul võimalik, on keele L kasutajal [[ontoloogiline kohustus]] piiramatule hulgale entiteetidele, mille üle keeles L ei kvantifitseerita, nimelt iga L<sub>n</sub> korral neile entiteetidele, mille kohta keele L<sub>n</sub> I-predikaat L<sub>n</sub> annab absoluutse identsuse kriteeriumi. Asi on selles, et keele ''L'' iga lause säilitab oma [[tõesustingimused]] igas keeles L<sub>n</sub>, kuhu ta kuulub, ka Quine'i protseduuri abil ümber interpreteerituna, kuid lause peaks säilitama peale tõesustingimuste ka ontoloogilised kohustused.<ref>Geach 1973.</ref> Ent Quine'i [[ontoloogiline kohustus|ontoloogilise kohustuse]] mõistest ei tulene, et samade tõesustingimuste korral on ka ontoloogilised kohustused samad.<ref>Noonan 2009, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia.</ref>
{{pooleli}}
| |||