Thomas Burr Osborne: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
13. rida:
==Panus orgaanilise keemia arengusse==
Tema põhiliseks töökohaks oli "Connecticuti Põllumajanduskultuuride Katsejaam" (inglise keeles ''Connecticut Agricultural Experiment Station'') kus ta viis läbi toitumisalaseid eksperimente . Ta uuris ka paljude taimede seemneid, esimesena neist [[kaeraseeme]]t (inglise ''oat kernel''), tal õnnestus eraldada kaeras leiduvad [[valgud]] puhtas vormis ehk sünteetiliselt kristalliseerituna.
Tol ajal kehtis, valdavas enamikus, [[Justus Liebig]]`i arvamus, et looduses esineb vaid nelja tüüpi valkusid: [[albumiin]], [[kaseiin]], [[fibriin]] ja [[želatiin]].
*[[1894]].aastal konstateeris Osborne, et kuna [[globuliin]]ide koostis
19. rida:
*[[1909]], alustas Osborne koostööd Yale`i Sheffieldi Teaduskooli füüsikalise-keemia professori [[Lafayette Benedict Mendel|Lafayette Benedict Mendeliga]] uurimaks seemnevalkude toitumuslikke omadusi.<ref>Hubert Bradford Vickery, ''Thomas Burr Osborne'', Yale J Biol Med. 1929 March; 1(4): 187.b1–191., PMCID: PMC2606178, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2606178/pdf/yjbm00590-0001.pdf Veebiversioon (vaadatud 10.08.2013)] </ref>
*[[1913]] avastas ta koos Lafayette Benedict Mendeliga võirasvas "lisa toitumisfaktori", mis hiljem nimetati ümber [[A-vitamiin]]iks.
*[[1928]]-ndaks aastaks sai neile selgeks, et rottide sünteetilises toiduratsioonis omavad [[aminohapped]] [[trüptofaan]] ja [[lüsiin]] essentsiaalset rolli loomade kasvamisel, vaatamata asjaolule, et rottide organism suudab teatud aminohappeid sünteesida.
==Publikatsioonid==
| |||