Estrid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Image:Ester-general.png|right|150px|thumb|Karboksülaatestri üldvalem.]]
'''Estrid''' on orgaanilised ühendid, mis tekivad [[hape|happe]] vesinikuaatomite asendumisel [[süsivesinik]]u [[radikaal]]idega. [[Karboksüülhape]]test tekivad estrid karboksüülrühmade [[vesinik]]uaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.
12. rida ⟶ 11. rida:
Estrite nimetused moodustatakse nagu karboksüülhappe [[soolad]]elgi (esimene osa nimest tuleb alkoholist ning teine vastavast karboksüülhappest):
*CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>CH<sub>2</sub>COO'''CH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub>''': [[etüülbutanaat|'''etüül'''butanaat]]
*CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>CH<sub>2</sub>COO'''CH<sub>2</sub>CH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub>''': [[propüülbutanaat|'''propüül'''butanaat]]
*CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>COO'''CH<sub>3</sub>''': '''metüül'''propanaat
*CH<sub>3</sub>COO'''CH<sub>2</sub>CH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub>''': [[propüületanaat|'''propüül'''etanaat]] ehk propüülatsetaat
Estrid on ainult sellised ühendid, kus mõlemal pool on süsivesiniku radikaal. Järgnev ühend on küll sarnase ehitusega nagu ester, kuid ei ole ester, vaid tavaline karboksüülhappe sool.
*CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>COO'''K''': [[kaaliumpropanaat|'''kaalium'''propanaat]]
== Füüsikalised omadused ==
33. rida ⟶ 32. rida:
<th width="150">Lõhn</th></tr>
<tr><td>HCOOCH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub></td>
<td>[[etüülmetanaat]]</td><td>rummi lõhn</td></tr>
<tr><td>CH<sub>3</sub>COOCH<sub>2</sub>CH<sub>2</sub>CH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub>
</td><td>[[butüületanaat]]</td><td>banaani lõhn</td></tr>
<tr><td>CH<sub>3</sub>COOC<sub>5</sub>H<sub>11</sub></td>
<td>[[pentüületanaat]]</td><td>piima lõhn</td></tr>
<tr><td>C<sub>3</sub>H<sub>7</sub>COOC<sub>2</sub>H<sub>5</sub></td><td>[[etüülbutanaat]]</td><td>ananassi lõhn</td></tr></table>
== Kasutusalad ==
Estreid kasutatakse lille- ja puulõhnade tõttu puuviljaessentsidena muuhulgas [[karastusjook]]ides, kondiitritoodetes, [[seep|seebi]]- ja [[parfümeeria]]tööstuses.
Estrid on lahustiteks värvidele ja lakkidele Neid kasutatakse ka ravimite valmistamisel. Suurtes kogustes vajatakse estreid [[plastmass]]ide ja [[Kiudained (keemilised)|kiudaine]]te tootmiseks. == Keemilised omadused ==
56. rida ⟶ 61. rida:
Vanim estrite saamise viis oli nende tootmine taimedest eeterlike jm. õlidena ja loomadest rasvana. Kui peenestatud taimemassi juhitakse veeauru, siis võtab see kaasa lenduvad eeterlikud õlid. Muid rasvu ja õlisid saab kudedest eraldada veega keetmise või lihtsalt pressimise teel.
Estrid tekivad karboksüülhapete ja alkoholide reageerimise tulemusena. Seda nimetatakse esterdamiseks ehk
[[äädikhape|CH<sub>3</sub>COOH]] + [[etanool|CH<sub>3</sub>CH<sub>2</sub>OH]] = CH<sub>3</sub>COOCH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub> + [[vesi|H<sub>2</sub>O]]
Tekib [[etüületanaat]] ehk etüülatsetaat.
== Mineraalhapete estrid ==
| |||