Tselluloos: erinevus redaktsioonide vahel

[[FilePilt:Cellulose Sessel.svg|thumb|220pxpisi|Tselluloosi [[molekul]]i struktuur: näha on kaks [[elementaarlüli]].]]

[[FilePilt:Cellulose strand.svg|thumbpisi|Molekulisisesed ja molekulidevahelised [[vesinikside]]med (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselloloosile mehhaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus.]]

'''Tselluloos''' on looduslik [[Kiudained (looduslikud)|kiudaine]] taimede [[rakukest]]ades esinev hargnemata struktuuriga [[polüsahhariid]] (süsivesik), mis koosneb [[glükoos|β-D-glükopüranoosi]] jääkidest. Mõistet "tselluloos" kasutatakse nii looduses taimede rakukestades esineva tselluloosi kui ka tööstuslikult taimsest materjalist (põhiliselt puidust) eraldatud tselluloosi kohta.

Tselluloosi ehitust kirjeldab [[keemiline valem|valem]] ([[Süsinik|C]]₆[[Vesinik|H]]₁₀[[Hapnik|O]]₅)_n, kus n ([[elementaarlüli]]de arv) on 7000-15000. Tselluloos on kristalne, tugev ja raskesti [[hüdrolüüs]]itav [[glükoos]]i [[homopolümeer]].

Taimedele annab põhiliselt tugevuse rakukestade ehitusmaterjaliks olev tselluloos, mille struktuur on suhteliselt jäik. Tselluloos on kõige levinum orgaaniline aine Maal, moodustades keskmiselt 33% taimsest materjalist. Vähemal määral leidub seda kõigi seente ja bakterite rakukestades. Tselluloosi sisaldus [[puuvill]]as on 90%, [[puit|puidus]] 40–50 %, [[kanep]]is 75%, õlgedes ja pilliroovartes umbes 36%. Tselluloos kui tööstuslikult toodetav tehniline [[kiudaine]] (85–95% tselluloosi) saadakse taimedest; puit on [[tselluloosi- ja paberitööstus]]e lähtematerjal.<ref>[http://www.kk.ttu.ee/puit/Puittoodete_tehnoloogia/Tselluloosi_tehnoloogia.pdf ."Tselluloosi tehnoloogia"] </ref>

Tselluloos koos teiste taimsete orgaaniliste ainetega ([[hemitselluloos]], [[ligniin]] jt) on oluline taastuv loodusressurss. Üks osa sellest ressursist läheb looduse [[aineringe]]sse [[lagundajad|lagundajate]] osalusel. [[Süsinikuringe]] säilimiseks vajalik tselluloosi [[lagunemisreaktsioon|lagunemine]] toimub spetsiifiliste seente ja bakterite elutegevuse tulemusena, seda põhjustab [[ensüüm]] tsellulaas, mis [[hüdrolüüs]]ib tselluloosi [[glükoos]]ini. Teine osa kasutatakse [[energia]]allikana, s.t.ehk põletatakse [[kütus]]ena. Kolmas, väiksem osa kasutatakse [[keemiatööstus]]e lähtematerjalina.

*tselluloosi [[polümeer]]sete [[molekul]]ide destruktsioon [[glükoos]]iks. Tselluloos [[hüdrolüüs]]ub [[väävelhape|väävelhappe]] juuresolekul ja moodustab [[glükoos]]i. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena tööstusliku glükoosi ja [[piiritus]]e ([[alkohol]]i) tootmisel. [[Lignotselluloos]] on perspektiivne lähtematerjal [[bioetanool]]i või [[biobutanool]]i tootmiseks, kuid senised eeltöötlus- ja [[fermentatsioon]]itehnoloogiad vajavad täiustamist.

Eestis toodetakse pleegitamata sulfaattselluloosi Kehras Tolaram Grupile kuuluvas ettevõttes Horizon Pulp&Paper (asutatud 1938) ja Kundas asuvas haavapuitmassi tehases AS Estonian Cell (alustas 2006).<ref>[http://www.estoniancell.ee/index.php?page=753&lang=est AS Estonian Cell] </ref>

Alates 1970-ndate lõpust on tuntud tselluloosist saadav [[nanotselluloos]]. Selle kui spetsiifilise materjali mehhaanilised omadused, kilemoodustumise võime, [[viskoossus]] ja [[biolagunemine|biolagunevus]] on paljulubavad mitmesugusteks rakendusteks elektroonikas, meditsiinis jm.