Jahu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 82 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q36465 (translate me) |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Flour and milk.JPG|
'''Jahu''' on [[teravili|teravilja]] jahvatamisel saadud [[toiduaine]], mida kasutatakse [[pudru]] valmistamisel, [[kaste (kokandus)|kastmete]] paksendamiseks, eelkõige aga [[pagaritoode]]te ([[leib]], [[sai]]) ja [[pasta]] tegemiseks.
Jahu võib teha tegelikult igasugusest teraviljast. Eestis on tuntuimad [[nisujahu]], [[rukkijahu]], [[kaerajahu]], [[odrajahu]], [[maisijahu]] ja [[riisijahu]]. Kaubanduses on saadaval ka [[hernejahu]], [[kartulijahu]] ning [[tatrajahu]]. Jahu jahvatatakse [[veski]]s.
Jahu jaguneb eri [[sort]]idesse olenevalt kasutatud vilja kvaliteedist, jahvatuse jämedusest ja lähtuvalt sellest, kui palju jäi jahu sekka viljatera pealmisi kihte.
Jahu rühmitatakse jahvatusastme järgi:
* [[Täisterajahu]] – jämeda jahvatusega jahu, millesse on jäetud täies ulatuses [[klii]]d ja peaaegu kogu iduosa. See on tumedama värvusega ja halvemate [[küpsetusomadus]]tega, kuid [[tervis]]likum.
* [[Lihtjahu]] – jahu, millest on kliid ning iduosad osaliselt välja sõelutud.
* [[Kroovjahu]] – jahu, mis sisaldab umbes 15% ulatuses kliisid ja iduosakesi.
* [[Püülijahu]] ehk nisu-tuumjahu – on peen jahvatis, milles on viljakesti ja iduosakesi vaid paar-kolm protsenti. Püülijahu on hele ja toitainerikas, kuid bioloogiliselt väärtuselt teistest vaesem nii mikrotoitainete kui [[
Jahu küpsetusomadusi väljendatakse vastavate jahu tuhasust väljendavate numbritega (mida väiksem number, seda heledam, kuid väiksema vitamiini- ja kiudainesisaldusega jahu).
| |||