Pasta: erinevus redaktsioonide vahel

'''Pasta''' on teraviljajahust ja veest valmistatud toiduaine. ''Pasta'' tähendab itaalia keeles taignat.<ref name="RO" />

Läänepoolkeral valmistatakse kvaliteetset pastat kõvanisu- ehk [[durumjahu]]st. Pastatooteid valmistatakse ka [[harilik nisu|hariliku nisu]], [[tatar|tatra]]-, [[riis]]i- ja harvem [[mais]]ijahust. Pastatoodetesse lisatakse [[soja]]- ja [[munguba|mungoa]]jahu, [[gluteen]]i, [[vadak]]ut, mune, [[ürt]]e ja maitseaineid. Pastatooteid värvitakse [[spinat]]iga (roheliseks), [[tomat]]iga (punaseks), [[peet|peediga]] (tumepunaseks), [[seepia]] või [[kalmaar]]i tindiga (mustaks).<ref name="RO" />

[[Jahu]], vesi ja teised koostisained segatakse, sõtkutakse ja rullitakse õhukesteks lehtedeks, mis lõigatakse hiljem ribadeks või vormitakse spetsiaalsete pressidega erineva kujuga pastatoodeteks.<ref name="mte" /> Terminoloogiliselt eristatakse kahte tüüpi pastasid: ''pasta secca'' (kuivatatud) ja ''pasta fresca'' (värske)<ref>[http://www.hkhk.edu.ee/vanker/vahemeremaad/pasta.html Itaalia toidukultuur]</ref>. Viimase sideaineks on muna ja seetõttu saab seda säilitada ainult paar päeva külmkapis. Poelettidele jõuab pasta tavaliselt kuivatatult.<ref name="mte" /> Kuivatamiseks töödeldakse pastatooteid kuuma niiske õhuvooluga, kuni nende niiskusesisaldus väheneb 12%-ni.<ref name="mte" />

Pasta sisaldab rikkalikult [[süsivesik]]uid, [[proteiin]]e ja [[kiudainedKiudained (toit)|kiudaineid]].

Eri kujuga pastatooted läksid moodi pärast ühendatud Itaalia riigi sündi ([[1870]]) ja koos vahemere dieedi moodi minekuga. Pastat liigitatakse kuju ja suuruse ning koostisainete järgi. Pastasorte on väga palju – Itaalias loetakse ligi 300 erinevat sorti.<ref name="RO" />