Köln: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
40. rida:
Kölni elanikest moodustavad 31,4% sisserändajad ning 17,2% linlastest pole Saksa kodanikud. Suurima vähemusrahvuste grupi moodustavad türklased, kelle osakaal kogu linna elanikkonnas on 6,3%.
Linna elanikest 15,5% on alla 18aastased, 67% Kölni elanikest on vanuses
==Linnahaldus==
67. rida:
===Rooma impeeriumi periood===
Esimene linnaline asula praeguse Kölni kesklinna territooriumil oli 38. aastal eKr kohalike germaani hõimude poolt rajatud ''Oppidum Ubiorum''. 50. aastal tunnistati Köln linnaks nime ''Colonia Claudia Ara Agrippinensium'' all ja nimetati provintsipealinnaks. Tänapäeval on Kölnis näha mitmeid Rooma perioodi jälgi, eriti sadamapiirkonnas, kust 2007. aastal leiti 1900 aastat vana Rooma laev. Aastatel
313. aastal [[piiskop]]iks valitud Maternus oli esimene teadaolev Kölni piiskop. Provintsipealinnaks oli Köln kuni 459. aastani, mil selle okupeerisid [[frangid]]. 785. aastal sai Köln peapiiskopi asukohaks.
97. rida:
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] käigus tabasid Kölni mõned väiksemad õhurünnakud ning sõja järel, kuni 1926. aastani okupeeris linna vastavalt [[Versailles' rahu]]le Briti armee.
1919. aastal taasavati [[Kölni ülikool]], mille Prantsuse võimud oli 1789. aastal sulgenud. Taasavatud ülikool oli mõeldud asendama [[Strasbourg'i ülikool]]i, mis oli aastatel
[[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] ajal arenes Köln linnapea [[Konrad Adenauer]]i eestvedamisel jõudsalt edasi. Suured arengud toimusid nii avalikus halduses, elamuehituses, planeerimises kui sotsiaalsektoris. Muuhulgas rajati suured avalikud pargid, millest tähelepanuväärsemad olid kaks ''Grüngürtel''it (rohelist vööd), mis loodid [[Reinima]]a demilitariseeritud tsooni rajamise käigus lammutatud kindlustuste kohale. Kölnis loodi sotsiaalmajade süsteem, mis oli eeskujuks teistele Saksamaa linnadele. Olümpialinnaks kandideerimise käigus rajati Müngersdorfi kaasaegne staadium. Briti okupatsiooni lõppedes lubati Saksa tsiviillennukitel taas üle Kölni lennata ning [[Butzweilehof]]i lennuväli avati nii sise- kui välislendudele.
128. rida:
Kölnis asub ka Saksa lennufirma [[Lufthansa]] peakorter.
Linna suurim tööandja on [[Ford Europe]], mille Euroopa peakorter ja tehas asuvad Niehli linnaosas. Autotööstustest on linnas tegev veel [[Toyota Motor Corporation|Toyota]], kelle ralliautosid ja vormel 1 autosid tootva mootorispordi haru (Toyota Motorsport GmbH) peakorter ning töökojad asuvad Kölnis.
Kölni messikeskus on üks olulisemaid Euroopas ning seal toimub igal aastal enam kui 50 messi ja muud kultuuri- ning spordiüritust.
| |||