Constantinus Suur: erinevus redaktsioonide vahel

Erinevatel andmetel oli enne kristlaseks hakkamist päikesejumala pooldaja. 312. aastal olevat Constantinus enne [[Mulviuse silla lahing]]ut saanud dramaatilise kogemuse osaliseks. Ta olevat vaadanud enne lahingut päikesesse ja näinud valgusest risti, mille kohale oli kreekakeelsete sõnadega kirjutatud "ἐν τούτῳ νίκα" (''En toutō níka'') ("selle (märgi) all võida!").<ref>Ladina keeles ''In hoc signo vinces''</ref> Constantinus käskis oma sõduritel selle kristliku [[Chi Rho]] sümboli (kreeka tähed Χ ja ρ) oma kilpidele panna. Lahing võideti. Saksa ajaloolase [[Hartwin Brandt]]i andmetel koostati see lugu pärast lahingut. Lisaks sellele pidas ta võimatuks, et Constantinus oleks oskusliku võimupoliitikuna käsikinud valdavalt paganatest koosnevatel vägedel oma kilpidele kristliku sümboli panna ning selle all lahingusse minna. Samas võis ta pärast seda olla tänulik kristlikule jumalale, kes erines Maxentiuse paganlikest jumalatest. Arheoloogilised leiud näitavad, et 312. aastal alustas ta Roomas Lateraani basiilika ehitusega, mida tehti riikliku toetusega.<ref>Kaiser Konstantin, der brutale Machtpolitiker. Intervjuu Hartwin Brandtiga. - Die Welt, 03.01.12 http://www.welt.de/kultur/history/article13780650/Kaiser-Konstantin-der-brutale-Machtpolitiker.html</ref> H. G. Wellsi arvates mõistis ta, et kristlus oli ühendav jõud, mis pakkus moraalset solidaarsust riigis, kus oli palju kitsarinnalisi vaateid ja omakasupüüdlikkust.<ref>Wells, H. George. Lk. 545.</ref> Constantinuse valitsemisaega iseloomustas soosiv suhtumine kristlusesse. Pärast oma võitu toetas ta kristlasi majanduslikult, ehitas kirikuid, andis kristlastele maksuvabastusi jne. 313. aastal kuulutas ta [[Milano edikt]]iga kristluse lubatud religiooniks Roomas. Enne surma Constantinus ka ristiti. [[325]] kutsus Constantinus Suur kokku [[I Nikaia kirikukogu|Nikaia kirikukogu]], esimese oikumeenilise kontsiili, pannes sellega aluse ühtse katoolse kiriku tekkimisele.