Tallinna raekoda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
11. rida:
aastal tähistas Tallinna raekoda oma 600. sünnipäeva.
Esimest korda mainiti Tallinna suure koosolekuruumiga raekoda kinnisvararaamatus 1322. aastal
Raekojast juhiti kogu linna poliitilist ja majanduslikku, osalt isegi seltskondlikku tegevust. Raekoda oli sageli ka kohtuhooneks ja kaupade tutvustamise kohaks; mõnikord kasutati seda isegi teatriruumina nagu eelpool mainitud sõnast "''teatrum''" järeldada võib. Seetõttu oli väga oluline, et raekoda asuks linna südames ja näeks välja esinduslik.<ref>(Eesti arhitektuuri ajalugu 1963, lk 174)</ref>
17. rida:
Raekoda püstitati tolleaegse turuplatsi juurde. Osa esimese raekoja müüridest on säilinud tänapäevase raekoja idapoolses osas. [[14. sajand]]i 70ndatel sai ta ümberehituse tulemusel tänapäevase pikkuse. [[1374]]. aastal laudkatusega kaetud hoone oli arvatavasti ühekorruseline keldriga kiviehitis, mille pööningut kasutati laoruumina. Selle pika ja kitsa hoone põhjafassaad on nüüdse kaaristu tagasein, kus veel praegugi võib näha mõningaid tolleaegseid lihtsa raidraamistusega aknaid.<ref name="Masso T., 1983, lk 80">Masso T., 1983, lk 80</ref>
[[2005]]. aastal sai Tallinna raekoda
87. rida:
[[Pilt:Vistas panorámicas desde la iglesia de San Olaf, Tallinn, Estonia, 2012-08-05, DD 21-22 PAN.JPG|pisi|Toompea]]
[[Pilt:Tallinna Raekoda,.jpg|pisi|Tallinna raekoda jõulude ajal]]
[[1404]]. aasta lõpuks saadi ehitustööd valmis. Maksti ära meistritele, kes olid paika pannud katusekivid ja klaasinud aknad, koristanud ehitusprahi. Jõulupühi tähistas raad uues hoones. Ehitamine oli kestnud kaks ja pool aastat. Märkimisväärne on see, et ehitajad olid töötanud ainult suvel.<ref name="Masso T.,1983, lk 80"/><ref name="Rannu J., 1983, lk 35"/> Ehitusjärgselt kattis
[[Pilt:Tallinna raekoja kell.jpg|pisi|Tallinna raekoja kell]]
Ehitustööd jätkusid aga ka hiljem: remonditi katust ja torni, vahetati aknaklaase, laoti üles ahjud, tehti ümber trepiastmed.<ref name="lemill.net">[http://lemill.net/content/webpages/tallinna-raekoda Tallinna raekoda], lemill.net, vaadatud 28. juuli 2013</ref> Ajaloolise Tallinna kuldaeg jääb 15. sajandi keskpaiga ja 16. sajandi alguse vahelisse perioodi.<ref>[http://www.tallinnhistoricalhotels.com/index.php?id=11637], www.tallinnhistoricalhotels.com, vaadatud 8. juuli 2013</ref> Hansaaegade majanduslik jõukus lubas luua suurepäraseid arhitektuuri- ja kunstiväärtusi. [[1530]]. aastast hakkas raekoja kohal keerlema tuulelipp Vana Toomas (praegu on raekoja tornis selle täpne koopia, esialgne tuulelipp on Raekoja keldris. 19 [[Tallinna Linnamuuseum]]is). [[16. sajand]]i lõpul valmistas tuntud valajate perest pärit [[Heinrich Hartmann]] raekojale kella. [[17. sajand]]il pandi raekojale uus [[tornikiiver]], selle töö tegi ehitusmeister [[Greiger Graff]].<ref name="Masso T.,1983, lk 80"/><ref name="Rannu J., 1983, lk 35"/>
108. rida:
Raekoja võlvidepealselt veeti toona välja ligi 300 tonni ehk umbes 70 veoautokoormat prahti. Sellest enamuse moodustas võlvikuplite vahesid täitnud pinnas, mis ajalooliselt oli täitnud soojustuse funktsiooni. Arheoloogiliste kaevetööde käigus tuli prahi seest välja üle 300 leiu, nende hulgas haruldasi dokumente ja esemeid. Möödunud kümne aasta jooksul on neid pööninguleide uuritud, puhastatud ja konserveeritud ning väike, kuid põnevam ja haruldasem osa neist on raekoja pööningul väljanäitusel. Näha saab pööningult leitud kirju raele ja raehärradele 14.-[[16. sajand]]ist, keskaegseid tuletõrjevahendeid, tööriistu jms kuni [[1905]]. aasta revolutsiooniliste lendlehtedeni välja.<ref>[http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Raekoda-eksponeerib-ponevaid-pooninguleide Tallinna raekoda eksponeerib põnevaid pööninguleide], tallinn.ee, 3. juuli 2013</ref>
[[Teddy Böckler]] (17.05.[[1930]] - 08.12.[[2005]] oli Tallinna raekoja restaureerimisarhitekt (alates
Enamiku 1970. aastate lõpul tehtud sisekujunduse elementidest ei heidetud minema, kuna toonane raekoja arhitekt Teddy Böckler leidis, et tegu on õnnestunud, tervikliku ja väärika sisekujundusega. Lisaks linnakodanike saali mööblile säilisid näiteks ka omal ajal väga moekad süsimusta polüesterlakiga kaetud vaheuksed hüüdnimega "klaveriuksed". Klaveriuksed harmoneeruvad kujunduse teiste mustade elementidega. Raekoja direktriss Elvira Liiver Holmström ütles, et ennistamise käigus tegeldi ka rekonstrueerimisega, mistõttu sai raekoja köök tagasi kunagi sealt välja lammutatud mantelkorstna. Korsten on ühtlasi ka trepikojaks, millest kulgeb pööningule keerdtrepp. Pööningusaal puhastati tolmust, uuendati ning sellest sai muuseumi- ja näitusepaik.<ref>[http://blog.postimees.ee/150504/esileht/siseuudised/tallinn/134346.php Tallinna raesaalid said uue ja senisest ajaloohõngulisema näo], postimees.ee, vaadatud 28. juuli 2013</ref>
167. rida:
Juba 1248. aastal kinnitas Taani kuningas [[Erik IV]] Tallinnale [[Lübecki linnaõigus]]e, millele toetudes alustas raekojas tööd hansakaupmeeste seast valitud raad. Selle sammuga astus Tallinn Euroopa õigusruumi. Linnavalitsus töötas raekojas kuni 1970. aastani. Tänaseni munitsipaalomandis olev maja täidab oma ajaloolist funktsiooni linna esindushoonena.<ref name="raekoda5" />
Üks kõige olulisemaid vabalinna privileege oli luua linnanõukogu ehk magistraat. Magistraadi ülesandeks oli “järgida linna kasu ja hüvangut”. Raad andis välja seadusi sõlmis kokkuleppeid, tal oli oma pitsat; raad müntis raha, määras inimesi ametisse, pidas järelvalvet korra ja kaubanduse üle kogu linnas, käsutas linna vara, juhatas linna kaitset, korraldas kindlustuste ehitamist ning sõjaväe ülalpidamist, pidas kohut ning jälgis kohtuotsuste täitmist. Raad pööras tähelepanu linlaste olmele ja nende väljanägemisele,<ref name="Rannu J., 1983, lk 33"/> võttis vastu riietusreglemendid. Raekojas otsustati kõik tähtsamad küsimused: mitu uut torni linnamüüri ehitatakse, mis juhtub teolt tabatud varastega, mitu pulmakülalist kaupmees oma pulma tohib kutsuda ja mitu {{kas|puuda}} kuldehteid võib kanda kullassepa naine.<ref name="K.R. Hahn, 2001, lk 22"/> Rae ülesanne oli linna esindamine rahvusvahelisel areenil – lepingute sõlmimine välismaiste valitsejate ja linnadega, hoolitsemine Tallinna kohustuste täitmise eest Hansa liidu liikmena ja osalemine hansapäevadel, kaubandusläbirääkimiste pidamine, oma kodanike huvide kaitsmine välismaal, õiguslikkuse ja korra tagamine ning linna kaitsevõime eest vastutamine, arvepidamine linna kinnisvarade üle, kodanikumaksude ja muude maksude kogumine, osaline arvepidamine kirikute ja [[seek]]ide tulude ja kulude üle jne. Raad pidas linna arve-, rendise-, kinnistu- ja kodanikeraamatuid
Alguses kuulusid rae koosseisu vaid raehärrad – nõunikud, kes valiti kaupmeeste seast. Raehärrade arv ei olnud püsiv, 16. sajandi lõpul oli neid 14.<ref name="Rannu J., 1983, lk 34"/> Üldiselt kõikus raehärrade arv 19 ja 25 vahel.<ref name="raekoda38" />
| |||