Erinevus lehekülje "Eesti Advokatuur" redaktsioonide vahel

Lisatud 10 758 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
 
Eesti Advokatuur asutati 14. juunil 1919.
 
== Liikmeskond ==
 
Eestis võib advokaadi kutsenimetuse all õigusteenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liige. Advokatuuri liikmed (edaspidi advokaadid) on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid . Advokatuuri liikmeks on võimalik saada igaühel, kes vastab advokatuuriseaduses sätestatud nõuetele ning sooritab edukalt advokaadieksami. Kõrgeim, vandeadvokaadi kutsenimetus, antakse advokatuuri juhatuse otsusega advokatuuri liikmele, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on tegutsenud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi abina. Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta ka isiku, kes on sooritanud vandeadvokaadieksami ja on õigusteaduse doktor, olnud vandeadvokaat ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast seda, kui ta on olnud advokatuurist seaduses sätestatud alustel alusel välja arvatud, samuti isiku, kes on olnud vähemalt kolm aastat kohtunik, notar või prokurör ja astub advokatuuri viie aasta jooksul pärast kohtuniku, notari või prokurörina tegutsemise lõpetamist. Vandeadvokaadina võib advokatuuri liikmeks võtta ka isiku, kes on vähemalt kolm aastat tegutsenud riigikohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus või Euroopa Liidu Üldkohtus või õiguskantslerina.
 
Vandeadvokaat peab olema vähemalt 24-aastane.
 
Kuulumist advokatuuri tõendavad advokatuuri liikmetunnistus ja advokaaditunnistus.
 
Vastavalt advokatuuriseadusele osutavad advokaadid õigusteenust, mis on kutsetegevusena õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Advokaadi nimetust saab kasutada vaid advokatuuri liige.
 
Seisuga 19. aprill 2013 oli Eesti Advokatuuril kokku 865 liiget:
 
532 vandeadvokaati
140 vandeadvokaadi vanemabi
178 vandeadvokaadi abi
15 assotsieerunud liiget
160 liikmel on kutsetegevus peatatud
 
== Organisatsiooni ajalugu ==
 
Eesti Advokatuuri sünnikuupäevaks võib pidada 14. juunit 1919, mil Tallinnas kohtukoja ruumes peeti esimene vandeadvokaatide üldkoosolek, mille kohta avaldati “Riigi Teatajas” teade, et 14. juunil 1919. aastal toimus Eesti Vabariigi vannutatud advokaatide üleüldine koosolek Vannutatud Advokaatide Nõukogu valimiseks, mille kohaselt valiti nõukogu järgmises koosseisus:
 
esimees – Jaan Teemant
esimehe abi – Martin Hirsch
liikmed - Tõnis Jürine, Voldemar Oldekop, Karl Parts, Jaan Leesment
 
1. jaanuariks 1920 oli Eestis registreeritud 43 vandeadvokaati ja 15 abi. Seoses juurahariduse populaarsusega hakkas alates 1920-ndatest aastate teisest poolest vannutatud advokaatide ning nende abide arv hoogsalt kasvama.
 
6. aprillil 1938. aastal andis riigihoidja Konstantin Päts dekreediga nii uue kohtute seaduse kui ka advokatuuri seaduse. Vastavalt uuele seadusele lõpetas Vannutatud Advokaatide Nõukogu oma tegevuse senisel kujul ja selle asemele valiti üldkoosoleku poolt 15-liikmeline Advokatuuri Nõukogu, mille esimeheks sai Alfred Maurer.
 
Nõukogude võimu kehtestamisel Eestis likvideeriti Eesti Advokatuur ühes organitega 1. märtsist 1941 ning samal päeval toimus Advokatuuri Organiseerimise Büroo poolt kokku kutsutud esimene Eesti NSV Advokaatide Kolleegiumi liikmete üldkoosolek, millest võttis osa 114 advokaati (sooviavaldusi kolleegiumi liikmeks saamiseks esitati 473, neist rahuldati 145). Alates 1947. a algasid Advokaatide Kolleegiumis puhastused, mille käigus advokaatide kaader vahetus põhiliselt poliitilistel põhjustel. 22. jaanuaril 1990. aastal toimunud Advokaatide Kolleegiumi presiidiumi istungil otsustati tunnistada aastatel 1944-1951 toimunud 71 advokaadi väljaheitmine põhjendamatuks.
 
Nõukogude võimu lagunemisel 1990-ndate aastate alguses muutus aktuaalseks ka Eesti Advokatuuri taastamine. 10. detsembril 1991. aastal võttis Ülemnõukogu vastu Eesti Vabariigi seaduse Eesti Advokatuuri kohta ning 19. ja 20. veebruaril 1992. a toimus advokaatide üldkoosolek, kus Eesti Advokaatide Kolleegium lõpetas oma tegevuse ning Eesti Advokatuur tunnistati selle õigusjärglaseks.
 
14. juunil 2014. aastal tähistab Eesti Advokatuur oma 95ndat juubelit.
 
== Juhtorganid ==
 
Advokatuur on iseseisev juriidiline isik ja tegutseb oma organite kaudu, milleks on kord aastas kogunev Eesti Advokatuuri liikmete üldkogu ja selle poolt advokatuuri tegevuse korraldamiseks valitud teised advokatuuri organid: esimees, juhatus, revisjonikomisjon, kutsesobivuskomisjon ja aukohus.
 
=== Esimees ===
Esimees esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes ning korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid. Esimees valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks ning praegune esimees Sten Luiga astus ametisse 1. märtsil 2013.
 
=== Juhatus ===
 
Advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan on juhatus, kus on vähemalt seitse liiget. Juhatus valitakse vandeadvokaatide seast kolmeks aastaks ning praegune juhatus astus ametisse 1. märtsil 2013 koosseisus:
 
Hannes Vallikivi - aseesimees
Katrin Kahn
Ants Karu
Jüri Leppik
Andrus Lillo
Maivi Ots
Madis Päts
Jaanus Tehver
 
Asendusliikmed:
Maire Arm
Karin Madisson
Martin Tamme
 
=== Kutsesobivuskomisjon ===
 
Advokatuuri kutsesobivuskomisjon moodustatakse üheteistkümneliikmelisena viieks aastaks. Komisjon eksamineerib advokatuuri astuda soovijaid ja advokaadikutse taotlejaid, viib läbi sobivustesti välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni kohta ning annab juhatuse ülesandel hinnangu advokaadi kutsesobivusele. Kutsesobivuskomisjoni kuuluvad kuus vandeadvokaati, kaks kohtunikku, õigusteadlane, riigiprokurör ja justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja.
 
Liikmed:
Urmas Ustav - esimees
Aadu Luberg
Mari-Ann Simovart
Toomas Tamme
Toomas Taube
Erki Vabamets
Viktor Brügel (kohtunik)
Enno Loonurm (kohtunik)
Marko Aavik (Justiitsministeeriumi esindaja)
Jaan Naaber (riigiprokurör)
Karin Sein (õigusteadlane)
 
Asendusliikmed:
Meeli Kaur (kohtunik)
Gunnar Vaikmaa (Justiitsministeeriumi esindaja)
Heili Sepp (riigiprokurör)
Ülle Madise (õigusteadlane)
 
=== Revisjonikomisjon ===
 
Revisjonikomisjon kontrollib advokatuuri majandustegevust ning esimehe, juhatuse ja kantsleri asjaajamist. Revisjonikomisjon valitakse vandeadvokaatide seast vähemalt kolmeliikmelisena neljaks aastaks.
 
Liikmed:
Ene Ahas
Alla Jakobson
Marko Tiiman
 
Asendusliikmed:
Sirje Must
Jüri Sirel
 
=== Aukohus ===
 
Aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju. Aukohus moodustatakse seitsmeliikmelisena neljaks aastaks.
Aukohtusse kuulub neli advokatuuri üldkogu valitud vandeadvokaati, kaks kohtunike täiskogu valitud kohtunikku ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane.
 
Liikmed:
Andres Aavik - esimees
Liina Linsi
Priit Manavald
Leino Biin
Raul Narits (õigusteadlane)
Indrek Parrest (kohtunik)
Imbi Sidok-Toomsalu (kohtunik)
 
Asendusliikmed:
Leon Glikman
Raivo Laus
Tõnis Tamme
 
=== Eetika- ja metoodikakomisjon ===
 
Eetika- ja metoodikakomisjon on Eesti Advokatuuri kodukorra § 6 lg 1 alusel moodustatud komisjon, mille tegevuse eesmärgiks on advokatuuri organite ning liikmete abistamine ja nõustamine advokaatide kutse-eetika nõuete ja advokaaditegevuse metoodika osas. Eetika- ja metoodikakomisjon võib avaldada arvamust ka muudes Eesti Advokatuuri puudutavates küsimustes.
 
Liikmed:
Martin Tamme - esimees
Pirkko-Liis Harkmaa
Peeter Kutman
Kaupo Lepasepp
Tõnis Tamme
Aare Tark
Toomas Vaher
 
 
=== Kantsler ===
 
Juhatus nimetab viieks aastaks ametisse kantsleri, kes korraldab advokatuuri asjaajamist, juhib advokatuuri kantselei tööd, edastab advokatuuri organite teateid ja otsuseid, korraldab seaduses ja kodukorras ette nähtud ning üldist tähtsust omavate advokatuuri organite otsuste avaldamise "Ametlikes Teadaannetes“ ning täidab muid juhatuse poolt antud või kodukorras sätestatud ülesandeid.
 
Kantsler - Kristel Voltenberg
 
Esimehed
Advokatuuri esimehed peale Eesti Advokatuuri tegevuse taastamist:
1992 – 1994: Jaak Oja
1994 – 2001: Aare Tark
2001 – 2004: Üllar Talviste
2004 – 2010: Aivar Pilv
2010 – 2013: Toomas Vaher
 
Alates 1. märtsist 2013: Sten Luiga
 
== Rahvusvaheline koostöö ==
 
Alates 1992. aastast on Eesti Advokatuur Rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (International Bar Association - IBA) liige.
1.mail 2004.a sai Eesti Advokatuur CCBE (Euroopa Liidu Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu) täisliikmeks seoses Eesti Vabariigi vastuvõtmisega Euroopa Liidu liikmeks.Eesti Advokatuur osaleb aktiivselt CCBE (www.ccbe.eu) tegevuses, vastates erinevatele CCBE uuringutele ja küsimustikele ning osaledes CCBE alalise komitee ja töögruppide istungitel.
 
Eesti Advokatuuri esindajad CCBE's:
Delegatsiooni juht - Hannes Vallikivi
 
Esindajad CCBE komiteedes, töögruppides:
Õigusabi: Katrin Kahn
Kutsekindlustus: Katrin Kahn
Konkurents: Hannes Vallikivi
Äriõigus: Maivi Ots
Kutse-eetika: Ants Karu
Kriminaalõigus: Jaanus Tehver
Rahapesu tõkestamine: Hannes Vallikivi
Euroopa eraõigus: Ene Soop
FAL2 ja ETP: Katrin Kose ja Aire Luts-Vähejaus.
 
== Riigi õigusabi ==
 
Vähemkindlustatud isikutele mõeldud riigi õigusabi korraldamine on Eesti Advokatuuri avalik-õiguslik ülesanne. 2010. aasta algusest hakati õigusabiga seotud kaitse- ja esindusülesandeid advokaatidele edastama ja jagama läbi advokatuuri poolt hallatava spetsiaalse infosüsteemi - RIS. Advokatuur kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu määrad ja maksete tegemise ning kulude hüvitamise korra. Riigi kohustuseks on tagada riigi õigusabi piisav rahastamine riigieelarvest.
 
Veebileht: www.riigioigusabi.ee
 
== Advokatuuri sümboolika ==
Eesti Advokatuuri sümboolika moodustavad advokatuuri lipp, esimehe ametiraha, teenetemedal ning rinnamärk.
 
== Muu tegevus ==
 
=== Vastutustundlik ettevõtlus ===
 
Eesti Advokatuur on osaline mitmes sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse (CSR) projektis, millest peamised on koostöö Heateo Sihtasutusega sotsiaalse ettevõtluse õigusnõustamises ning koostöö Lastekaitse Liiduga (LKL), eeskätt projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames. Koostöös LKL-iga toetab advokatuur ajakirja Märka Last väljaandmist ning advokatuuri üritustelt laekunud tulu on sihtotstarbelisena annetatud LKL-i korraldatavate laste suvelaagrite toetuseks. Koostöö Heateo Sihtasutusega algas 2009. aasta märtsis ning koostöökokkuleppe kohaselt vahendab advokatuur advokaatidele võimalust osutada heategevusliku õigusnõustamise teenust sihtasutuse poolt välja valitud projektidele.
Juunis 2010 advokatuuri eestvedamisel ja koostöös Lastekaitse Liiduga käivitatud projekti „Hea nõu lastega peredele“ eesmärgiks on arendada lastega perede toimetulekuoskusi. Aastatel 2010-2013 on nõustatud ligi 500 inimest.
 
 
==Välislingid==
18

muudatust