Ernst Põdder: erinevus redaktsioonide vahel

| Sünnikoht = Tartus[[Tartu]]s

| Surmakoht = [[Tallinn]]as

'''Ernst-Johannes Põdder''' [[Vabadusrist|VR I/1]] ([[10. veebruar]] [[1879]] [[Tartu]] – [[24. juuni]] [[1932]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] sõjaväelane, [[kindralmajor]] (aastast 1918).

Ernst Põdderi isa oli [[Nolcken|Nolckenite]] kammerteener [[Alatskivi mõis]]as, seal möödus ka Ernsti lapsepõlv. Ernst ristiti [[Tartu Maarja kirik]]us ja vaderiteks olid Alatskivi mõisnik parun [[Arved Ernst Nolcken]] abikaasaga ja [[Johannes Schmidt]]. Ernstil oli ka vend Erich Põdder, kes töötas [[Turkmenistan]]is pangaametnikuna.

Aprillis 1919 määrati kindral Põdder vastloodud [[3. Diviis]]i ülemaks. Diviis kaitses Eesti lõunapiiri [[Heinaste]]st kuni [[Valga]]ni. [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] oli ta üldjuht sõjas [[Landeswehr]]i vastu ([[1919]]). Juunis 1919 purustas 3. diviis [[Lemsalu]]-[[Roopa]]-[[Võnnu]]-[[Ronneburg]]i lahingus baltisaksa [[Landesveer|Landeswehri]] ja palgalise [[Rauddiviis]]i ning viis väeosad [[Riia]]ni, kus taastati [[Läti Vabariik|Läti Vabariigi]] seaduslik valitsus.

1919. aasta lõpusdetsembris [[Tartu rahu]]läbirääkimiste ajal tekkis ohtlik olukord [[Narva]] all, kui [[Punaarmee]] alustas rahuläbirääkimistele surve avaldamiseks pealetungi ja tekkis rindest läbimurdeläbimurdmise oht. Punaarmeed peatama saadeti Landeswehri alistaja Ernst Põdder koos oma 3. diviisiga. Vaenlase pealetung peatati ja eduka sõjalise operatsiooni tagajärjel sõlmiti [[31. detsember|31. detsembril]] relvarahu vaenupoolte vahel Eestile kasulikel tingimustel. Relvarahu jõustus [[3. jaanuar|3. jaanuaril]] ning [[Tartu rahuleping]] kirjutati alla [[2. veebruar|2. veebruaril]] [[1920]].

Juhuse tahtel oli kindral Ernst Põdder Tallinnas ja öölpidutses vastu [[1. detsembri riigipöördekatse|1. detsembrit]] pidutsesööl sõpradega [[Lindeni restoran]]is. VastuSaanud vastu hommikut märkas[[1. tadetsembri lahingutriigipöördekatse|riigipöördekatsest]] ningteada, tormas ta koos kaaslastega tulevahetusse.

{{Tsitaattsitaat2|“KindralKindral Põdder oli esimene, kes sisenes postkontorisse. Trepil seisis püssiga mees, kes tõstis relva ja suunas selle kindralile. Ta oli meist vasakul ülal, trepikäänaku jagu kõrgemal. Kindral Põdder tegi siis ühe parima lasu, mida eales olen näinud. Kui ta vilksamisi märkas peakohal sihtivat meest, tulistas ta teda üle oma vasaku õla. Kuul tabas punast lõua alla, tungis üles ajju ning mees varises surnult maha. Läksin ohvitseridega postkontorisse kaasa. Nad leidsid veel viis punast ja lasid nad kõik maha. Kaks neist olid surma hetkel ametis Venemaale appikutse saatmisega.“|Chicago Tribune’i Baltikumi korrespondent [[Donald Day]] kirjeldus postimaja vabastamisest oma memuaarides “Onward Christian Soldiers”<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke495_kindralid.htm Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist], Kultuur ja Elu, nr 1/2009 .</ref>|Chicago Tribune’i Baltikumi korrespondendi [[Donald Day]] kirjeldus postimaja vabastamisest oma memuaarides “Onward Christian Soldiers”|}}

Ernst Põdder suri [[24. juuni]]l [[1932]]. Samal õhtul viidi lahkunu põrm kaitseväeliste auavaldustega [[Kaitseväe keskhaigla]]st [[Ohvitseride keskkogu kasiino]]sse, mis oli kahel järgnenud päeval rahvale jumalagajätmiseks avatud. Matusteteenistus toimus 27. juunil [[Tallinna Kaarli kirik]]us. Sealt viidi kindrali põrm [[lafett|suurtükilafetil]] kaitseväeliste auavaldustega Juhkenthali [[Kaitseväe kalmistu]]le. KindralitVabadussõja saatisarmastatud kangelast saatsid matuserongis tema viimasel teekonnal matuserongiskümned umbestuhanded 10 000 leinajatleinajad Eestimaa kõigist paigust.<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&nid=51861&pid=s230835 Vabadussõja kangelane kindral Põdder suri.] dea.nlib.ee Postimees, 25. juuni 1932. </ref><ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s241747&nid=63497&frameset=1 Tallinna EVL auliige kindral E. Põdder maeti suurte auavaldustega.] dea.nlib.ee Võitlus nr 12, 2. juuli 1932, lk 6.</ref>

*[[2002]]. aastal, kindrali 70. surma-aastapäeval, paigaldati [[Barclay hotell]]i fuajeesse [[Tartu]]s, aadressil Ülikooli tänav 8, [[Ernst-Johannes Põdderi bareljeef|Ernst-Johannes Põdderi bareljeefigapronksbareljeefiga mälestustahvel]]. Selles majas asus aastatel [[1920]]-[[1930]] Eesti kaitsevägede 2. diviisi staap, mille ülemana ta teenis.

*Sõjaeelses Eesti Vabariigis nimetati kindral Ernst Põdderi nime järgi ümber [[Pepleri tänav]] Tartus [[1932]]. aastal, kui kindral suri. Hiljem on tänav kandnud [[Rudolf Pälson]]i nime ja alates 1991. aastast on see taas Pepleri tänav.