Messing: erinevus redaktsioonide vahel

 

== Füüsikalised omadused ==

Messingi [[tihedus]] on sõltuvalt koostisest 8400–8700 kg/m³.

Messing on paremini [[sepistatavus|sepistatav]] kui [[pronks]] või tsink. Suhteliselt madala [[sulamistemperatuur]]i (olenevalt koostisest 900–940 °C) ja sulametalli voolamise omaduste tõttu on teda suhteliselt lihtne valada.

 

== Kasutus ==

Heade [[akustika|akustiliste]] omaduste tõttu kasutatakse messingit sageli [[puhkpill]]ide valmistamiseks.

[[Alumiinium]]ilisand muudab messingi [[tugevus|tugevamaks]] ja [[korrosioon]]ikindlamaks. Alumiiniumilisandi korral moodustub messingi pinnale väga kasulik [[alumiiniumoksiid]]i Al₂O₃ kiht. See on nii õhuke, et on õigupoolest läbipaistev, ja kahjustuse korral paraneb iseenesest. Samamoodi mõjub [[tina]]lisand. Neid kaht metalli kasutatakse niinimetatud mereväemessingite koostises, mis on mõeldud kokku puutuma [[merevesi|mereveega]]. [[Raud]], alumiinium, [[räni]] ja [[mangaan]] muudavad messingi kulumis- ja purunemiskindlamaks.

Tänapäeval [[taaskasutus|taaskasutatakse]] umbes 90% messingist. Messing ei magneetu ja sellepärast eraldatakse messingit [[vanametall]]ist võimsate [[magnet]]ite abil: ülejäänud vanametall kääb magneti külge, messing mitte.

 

 

[[Kategooria:Metallitooted]]