Daniel Defoe: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 72 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q40946 (translate me) |
PResümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:DanielDefoe.jpg|
'''Daniel Defoe''' (õieti '''Daniel Foe'''; [[1660]]. aasta algus või september [[London]] – [[21. aprill]] või [[26. aprill]] [[1731]] [[London]]) oli [[Inglismaa|inglise]] [[kirjanik]], kes on kuulus raamatu "[[Robinson Crusoe (romaan)|Robinson Crusoe]]" autorina. Ta on kirjutanud ka raamatu "[[Moll Flanders]]" ja teisi teoseid.
9. rida ⟶ 8. rida:
Kirikuteenri asemel sai Danielist kaupmees, kes kaubitses riiete, tubaka, austrite, veiniga. Kaubandus oli ta lemmikteema hilisemates pamflettides ja esseedes. Ise ei tegutsenud ta sugugi alati oma kirjutiste kohaselt. Ta armastas laia joont – ostis maamõisa, laeva ning pidas kärpkaslasi [[aafrika tsiibet]]eid parfüümi koostisosa tootmiseks, ent ei saanud kuidagi lahti tehtud võlgadest. Ta kaevati kaheksa korda kohtusse. Ta pügas [[kärpkassid]]e äris oma ämma. Abiellus ta 1684 Mary Tuffley nimelise naisega, neil oli kaheksa last, kellest kuus jäid elama. Vaatamata abieluga saadud kaasavarale kestis tema võitlus oma võlgadega ning enda võlgnike eest varjamine edasi ja nii kogu elu.
Defoe osales 1685. aastal [[Charles II]] abieluvälise poja [[James Scott, esimene Monmouthi hertsog|James Scotti]] korraldatud protestantide mässus [[James II (Inglismaa kuningas)|James II]] kroonimise vastu. Mäss sai lüüa, Scott hukati, ent Defoe pääses vangivõtmisest ja [[kohtunik George Jeffreysi Verine Vandekohus|kohtunik George Jeffreysi Verise Vandekohtu]] küüsist (legendi järgi nägi Defoe mässu järgselt surnuaias redutades hauakivil nime Robinson Crusoe, millise nime andis ta hiljem oma kuulsaima romaani peategelasele). 1688 veretult toimunud nn [[Kuulus revolutsioon|Kuulsa Revolutsiooni]] ajal, millega sunniti James II pagendusse ning troonile tõusid ta tütar [[Mary II]] ja väimees [[William III]], astus Defoe Williami armeesse. Teotsedes laevade kindlustamise alal läks ta 1692 sõja ajal prantslastega pankrotti. Ta vara arestiti võlgade pärast, kusjuurest temalt võeti ta aafrika tsiibetid ära. Ta ise pages Bristoli võlgnike varjupaika, kust pidas võlausaldajatega läbirääkimisi ning tal õnnestuski teatud aja pärast võlgadest ajutiselt peaaegu vabaneda. Hakkas ta ju oma edasises elus raha teenima ka ajakirjaniku ja kirjaniku töö eest.
1695 lahkus ta Inglismaalt, sinna naastes sai temast William III soosikuna klaasikohustuse komisjoni arvepidaja – komisjon tegeles maksu kogumisega elanikkonnalt kohustusliku arvu pudelite korjamise näol. Ühtlasi oli ta William III salanõunik. 1696...1703 kuni oma vangistamiseni käitas ta Tillburys Essexi krahvkonnas katuse- ja telliskivivabrikut.
| |||