Redaktsioon: 14. september 2006, kell 22:35 redigeeri Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 605 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. september 2006, kell 13:15 redigeeri eemalda Pehlakas (arutelu \| kaastöö) 510 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{toimeta}} '''Tahkuna poolsaar''' ~~asub~~on poolsaar [[Hiiumaa]] põhjarannikul. Poolsaar kuulub [[Hiiu maakond\|Hiiu ~~maakonnas~~maakonna]] [[Kõrgessaare vald\|Kõrgessaare ~~vallas~~valla]] ja kaguosas [[~~Tahkuna~~Pühalepa vald\|Pühalepa ~~looduskaitseala~~valla]]l koosseisu. [[Poolsaar]]el onasuvad [[~~Ristimägi~~Tahkuna nina]], [[Tahkuna ~~nina~~kivilabürint\|kivilabürint]], [[Tahkuna ~~kivilabürint~~tuletorn\|~~kivilabürint~~tuletorn]] ja [[~~Tahkuna~~Lehtma ~~tuletorn\|tuletorn~~sadam]]. ==Loodus== Suuremalt jaolt on Tahkuna poolsaar [[liiv]]ane, kaetud [[männik\|männi-]] ja [[kuusik\|kuusemetsaga]]. Tahkuna on eeskätt metsamaa. Ta on tuntud oma seene- ja marjarikkuse poolest. Poolsaare keskosas on kinnikasvanud järvi ([[Suurjärv]], [[Kodeste järv]]). Keset [[rabamännik]]ut on väike poolehektariline [[Põhjatu järv]]. Poolsaare põhjaosas on loodusharulduse [[jugapuu]] kasvukoht. Neid on nii põõsakujulisi kui ka mõne meetri kõrguseid. [[1967]]. aasta augustitormis sai mets kannatada. Tahkuna poolsaarel on registreeritud üle 50 liigi Baltimaade taimharuldusi. Tahkuna põhjaosas on luitemaastike ja nõmmrabade loodushoiuala. Haruldastest linnuliikidest pesitsevad [[merikotkas]], [[sookurg]], [[laululuik]]. Tahkuna poolsaar on valdavalt [[liiv]]ase pinnasega, kaetud [[männik\|männi-]] ja [[kuusik\|kuusemetsaga]]. Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus seisundis metsaalaga. Poolsaare keskosas asuvad kinnikasvanud [[Tahkuna Suurjärv]] (ka Lehtma Suurjärv), [[Kodeste järv]] ja [[Kuusikjärv]]. Keset [[rabamännik]]ut on väike poolehektariline [[Põhjatu järv]]. Tahkuna poolsaarel on metsade, luitemaastike ja nõmmrabade kaitseks loodud [[Tahkuna looduskaitseala]]. Pikka aega oli Tahkuna poolsaar asustatud [[hiiurootslased\|rootslastega]].▼ ===Taimestik=== Tahkuna poolsaare metsades ja randades võib näha ka olnud [[sõda]]de jälgi. Juba enne [[Esimene maailmasõda\|I maailmasõda]] hakati siia rajama [[rannakaitsepatarei]]sid. [[1941]]. aasta oktoobris peeti ägedaid lahinguid Balti meremeeste ja sakslaste vahel.▼ [[Jugapuu]] kasvukoht Tahkuna looduskaitsealal on üks Eesti suuremaid. [[II kategooria looduskaitse all olevad liigid\|II kaitsekategooria]] taimeliikidest esinevad poolsaarel veel näiteks [[kõdu-koralljuur]] ja [[rand-orashein]]. Tahkuna poolsaar on tuntud oma seene- ja marjarikkuse poolest. Poolsaarel kasvavat metsa kahjustas [[1967]]. aasta augustitorm. ===Loomastik=== Tahkuna poolsaarel pesitsevad [[I kategooria looduskaitse all olevad liigid\|I kaitsekategooria]] linnuliik [[merikotkas]] ja II kaitsekategooria liigid [[laululuik]] ja [[mudanepp]], samuti näiteks [[sookurg]] ja [[täpikhuik]]. Tahkuna nina on sobiv koht arktiliste veelindude rände jälgimiseks. ==Inimtegevus== Tahkuna poolsaarel asuvad [[Tahkuna]], [[Lehtma]], [[Kodeste]], [[Kauste]] ja [[Meelste]] külad. ▲Pikka aega oli Tahkuna poolsaar asustatud [[hiiurootslased\|rootslastega]]. ▲Tahkuna poolsaare metsades ja randades võib näha ka olnud [[sõda]]de jälgi. Juba enne [[Esimene maailmasõda\|I maailmasõda]] hakati siia rajama [[rannakaitsepatarei]]sid. [[1941]]. aasta oktoobris peeti ~~ägedaid~~poolsaarel lahinguid ~~Balti~~[[Nõukogude Liit\|nõukogude]] meremeeste ja ~~sakslaste~~[[Kolmas Riik\|Saksa]] vägede vahel. ~~Poolsaarele mahub mitu küla: [[Tahkuna]], [[Lehtma]], [[Kauste]] küla.~~ ==Vaata ka==

Tahkuna poolsaar: erinevus redaktsioonide vahel