Redaktsioon: 16. juuli 2013, kell 19:57 redigeeri Sacerdos79 (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 30 343 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. juuli 2013, kell 14:18 redigeeri eemalda 88.196.28.229 (arutelu) Parandatud Uuem muudatus →
3. rida: Ajalooliselt kujutab metsmesindus endast üleminekuvormi [[meejaht\|meejahilt]] [[tarumesindus]]ele. Metsmesinduse puhul kasutatakse ~~tarupuid, milleks on elavad~~kasvavaid ~~puud~~puid, ~~millel~~mille puuõõnsus on ~~kas~~ suuremaks uuristatud või tehislik. ~~Need~~Puud võivad olla talude ligidal ning sülemeid võidakse neisse ka inimese poolt paigutada. Selliseid puid on kutsutud mesipuudeks või tarupuudeks. Tavaliselt märgistas iga talu oma tarupuu [[peremärk\|peremärgiga]]. Eestis hakkas metsmesindus aeglaselt asenduma kodumesindusega [[16. sajand]]il<ref>[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_Ents%C3%BCklopeedia_(1932%E2%80%931937)/Eesti_etnograafia Eesti etnograafia] Eesti Entsüklopeedia, 2. köide. Tartu, Loodus, 1933.</ref>, kadudes kasutuselt valdavalt [[19. sajand]]il. Väga üksikuis kohtades jätkus see ka [[20. sajand]]il. Eesti metsmesinduse ajaloo uurija [[Ferdinand Linnus]] avastas kasutusel olevaid tarupuid (tarupettäid) 1920. aastail Lõuna-Eestis. Üksikuid kasutusel olnud tarumände on leidunud [[Kaika]] ja [[Ähijärve]] külades veel 20. sajandi teisel poolel. ==Vaata ka== [[meejaht]]▼ [[kodumesindus]] [[tarumesindus]] ▲[[meejaht]] ==Kirjandus==

Metsmesindus: erinevus redaktsioonide vahel