Ava peamenüü

Muudatused

Suurus jäi samaks ,  6 aasta eest
P
parandasin skripti abil kriipsud
'''Võru keel''' (võru keeles ''võro kiil'') on ühe käsitluse järgi [[Eesti]] põline piirkondlik keel ehk [[regionaalkeel]], mis kuulub [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] hulka{{lisa viide}}; teiste käsitluste järgi on [[võrokesed|võrokeste]] keel [[lõunaeesti keel]]e või [[eesti keel]]e [[lõunaeesti murderühm]]a '''Võru murre'''{{lisa viide}}.
 
Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka [[ISO]] [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni]] (ISO) poolt ([http://www.sil.org/iso639-3/documentation.asp?id=vro keelekood ''vro'']). Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust ''võru-setu keel''.
 
Võru keel on [[lõunaeesti keeled|lõunaeesti keeltest]] (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on 74 499<ref> [[Statistikaamet]] [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RLE07&lang=2]</ref> kõnelejat põhiliselt [[Kagu-Eesti]]s, ajaloolise [[Võrumaa]] alal, mis hõlmab praegust [[Võru maakond|Võru]] ja [[Põlva maakond|Põlva]], osalt ka [[Tartu maakond|Tartu]] ja [[Valga maakond]]a ([[Karula kihelkond|Karula]], [[Hargla kihelkond|Hargla]], [[Urvaste kihelkond|Urvaste]], [[Rõuge kihelkond|Rõuge]], [[Kanepi kihelkond|Kanepi]], [[Põlva kihelkond|Põlva]], [[Räpina kihelkond|Räpina]] ja [[Vastseliina kihelkond]]). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka [[Tartu]]s, [[Tallinn]]as ja mujal Eestis.
*Hella Keem, Inge Käsi. ''Võru murde tekstid.'' Tallinn, Eesti Keele Instituut 2002 (Eesti murded VI)
*''Kuiss vanal Võromaal eleti.'' Toimetanud Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross. Tallinn, Emakeele Selts 2005 (Valimik korrespodentide murdetekste VI)
* Aune Valk (2000): Võrokeste identiteedist. Kadri Koreinik, Jan Rahman (toim.) A kiilt rahvas kynõlõs.. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (lk. 39-5639–56). Võro Instituut'. Võro
 
==Välislingid==
16 888

muudatust