Diood: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 83 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[ImagePilt:Older_power_diodes_Germanium_based.jpg|thumbpisi|Dioodid]]
[[ImagePilt:Diod symbol.png|thumbpisi|Skeemitähis]]
'''Diood''' on [[elektroonika]]s kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline [[elektrilaeng]]ute liikumine. Põhimõtteliselt lubab diood elektrivoolul liikuda ühes suunas, aga takistab selle liikumist teises suunas. Dioodi võib seega ette kujutada tagasilöögiklapi elektroonilise analoogina.
 
[[Image:Diod symbol.png|thumb|Skeemitähis]]
Pooljuhtdioodi tööpõhimõte seisneb P- ja N-tüüpi [[pooljuht]]ide ühendusel tekkiva [[pn-siire|PN-siirde]] omadusel juhtida voolu pärisuunas (P – pooljuht positiivse pingega) oluliselt paremini, kui vastassuunas.
 
[[pooljuht|PooljuhtmaterjalidenaPooljuht]]materjalidena on kasutatud nii [[germaanium]]i kui [[seleen]]i, kuid tänapäeval on siiski väga levinud ränidioodid.
 
== Ajalugu ==
[[ImagePilt:Diode_vacuum_tube.png|thumbpisi|Elektroonlamp-diood]]
[[ImagePilt:Diode-closeup.jpg|thumbpisi|Läbipaistev ränidiood]]
 
Elektronlamp ja pooljuhtdioodid arenesid paraleelselt. Elektronlamp dioodi põhimõtte avastas Frederick Guthrie 1873 aastal ning juba aasta hiljem avastas Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun pooljuhtdioodide tööpõhimõtte.
 
20. rida:
Avastuste tegemise ajal kutsuti selliseid seadmeid ka alalditeks. 1919 aastal mõtles William Henry Eccles välja sõna "diood": kreekakeelsetest sõnadest - di tõlkes ‘kaks’, ja ode (sõnast odos) tõlkes ‘teed’.
 
* [[==Dioodide tähistamine]]==
[[Image:Diode-closeup.jpg|thumb|Läbipaistev ränidiood]]
Dioodidele tähistamine lihtsustab konkreetse dioodi äratundmist. Dioodide tähistussüsteemid on eri maades ja eri firmadel erinevad.
 
===Euroopa süsteem===
Euroopa süsteemis koosneb dioodi tähis kolmest või viiest elemendist.
*Esimene element on täht, mis näitab kasutatud materjali: A – [[germaanium]], B – [[räni]], C – [[galliumarseniid]], D – [[indiumantimoniid]].
*Teine element koosneb kas ühest või kahest tähest, millest esimene määrab seadise liigi: A – üldotstarbeline diood, B – [[mahtuvusdiood]], P – [[fotodiood]], Q – [[valgusdiood]], T – [[türistor]], Y – suure võimsusega [[alaldusdiood]], Z – [[stabilitron]]. Teine täht elemendis pole olulise tähtsusega ja see on tootja tähistus.
*Kolmas element on kahe- või kolmekohaline number, mis on seadise registreerimisnumber.
*Neljandat ja viiendat elementi kasutatakse ainult stabilitronidel. Neljas element on täht ja määrab [[stabiliseerimispinge]] tolerantsi: A – ±1%, B – ±2%, C – ±5%, D – ±10%. Viies element on number, mis määrab stabiliseerimispinge. Kui see on antud kümnendkohaga, siis on koma kohal täht V. Suurevõimsuslistel alaldusdioodidel määrab see number suurima vastupinge, kusjuures neljas element puudub. Näiteks [[AA113]] on üldotstarbeline germaaniumdiood, [[BZ88-C4V7]] on räni-stabilitron, stabiliseerimispinge täpsusega ±5%, stabiliseerimispingega 4,7 V.
 
===USA ja Jaapani süsteem===
USA süsteemis kasutatakse kolme tähistuselementi. Esimene element koosneb ühest numbrist ja tähest, mis määrab seadise liigi ning dioodi tähiseks on 1N. Teine element on neljakohaline number, mis on seadise registreerimisnumbriks. Kolmas element on täht, mis osutab tüübiteisendile või eriomadustele, näiteks [[1N2033A]]. Jaapani süsteem on põhimõtteliselt samasugune, ainult dioodi tähisena kasutatakse 1S.
 
===Vene süsteem===
Vene tähistussüsteemis koosneb dioodi tähis viiest elemendist.
* Esimene element on täht või number, mis määrab kasutatud materjali: Г või 1 – germaanium, K või 2 – räni, A või 3 – galliumi ühendid.
* Teine element on täht, mis määrab seadise liigi: A – ülikõrgsagedusdiood, B – mahtuvusdiood, A – alaldus-, lüliti- ja teised dioodiliigid, A – valgusdiood, C – stabilitronid, U – alaldusplokid.
* Kolmas element on ühekohaline number, mis määrab antud seadise täpsema otstarbe, kusjuures numbri tähendus on eri seadiste liikidel erinev.
** Liigi A puhul: 1 – segustus-, 2 – detektor-, 5 – lüliti-, 6 – kordistusdioodid.
** Liik A: 1 – pärivool kuni 0,3 A; 2 – pärivool kuni 10 A. 4, 5, 6, 7 ja 8 – lülitidioodid erinevate taastumiskestustega.
** Liik C: 1 – hajuvõimsus kuni 0,3 W; 2 – hajuvõimsus kuni 5 W; 3 – hajuvõimsus kuni 10 W.
** Liik U: 3 – pärivool kuni 0,3 A; 4 – pärivool kuni 10 A.
* Neljas element on kahekohaline number, mis on seadise registreerimisnumbriks, kuid stabilitronidel väljendab ta stabiliseerimispinget. Stabiliseerimispingetel alla 10 V tuleb kahe numbri vahele panna koma. Näit. [[KC191A]] on väikesevõimsuseline räni[[stabilitron]] stabiliseerimispingega 9,1 V.
* Viies element on täht, mis määrab versiooni. Näit. [[KA411B]] on räni-alaldusdiood voolule kuni 10 A, registreerimisnumbriga 11. versioon A.
 
Suurematel dioodidel kantakse tähis korpusele, väiksematel pole see aga võimalik ja seepärast kasutatakse tähistamist värvikoodiga. Dioodide [[värvikood]]id võib leida käsiraamatutest.
 
== Vaata ka ==
60. rida ⟶ 85. rida:
| valign="top" | '''Tunneldiood:''' || [[1N3716]] - [[BD4]] - [[IN2712]] - [[MP1100]] - [[TD9]] - [[TD-261A]]
|}<noinclude>
 
==Vaata ka==
* [[Dioodide tähistamine]]
 
{{commonskat|Diodes|Dioodid}}
69. rida ⟶ 91. rida:
 
[[Kategooria:Dioodid| ]]
 
{{Link FA|eo}}
{{Link FA|tt}}