Erinevus lehekülje "William Parry Murphy" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:William P Murphy.jpg|pisi|William P. Murphy]]
'''William Parry Murphy''' ([[6. veebruar]] [[1892]] [[Stoughton, Wisconsin|Stoughton]], [[Wisconsin]] – [[9. oktoober]] [[1987]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[arst]]. Aastal [[1934]] jagas ta [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinda]] koos [[George Richards Minot]]i ja [[George Hoyt Whipple]]'iga uurimustööde ning makrotsütaarse [[aneemia]] (eriti [[pernitsioosne aneemia|pernitsioosse aneemia]]) ravi leiutamise eest.
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[arst]]. Aastal [[1934]] jagas ta [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinda]] koos [[George Richards Minot]] ja [[George Hoyt Whipple]]ga uurimustööde ning makrotsütaarse [[aneemia]] (eriti, [[pernitsioosne aneemia|pernitsioosse aneemia]]) ravi leiutamise eest.
 
== Haridus- ja tööeluga seonduvat ==
*[[1914]]. aastal omandas ta [[Oregoni ülikoolisülikool]]is [[bakalaureus]]e kraadiekraadi.
*[[1922]]. aastal lõpetassai ta meditsiinidoktori magistriõpingudkraadi [[Harvardi ülikool]]i [[Meditsiinikool]]is Meditsiinikoolis.
*[[1924]]. aastal viis MurpyMurphy läbi loomkatseid koertega, ta lasi koertel verd välja voolata, et nad aneemiliseks muutuksid, ja proovis seejärel neile erinevaid toitaineid sisse sööta, et nad paraneksid. Murphy avastas, et söötes aneemilistele koertele suurtes kogustes [[maks]]a, paranesid nad kiiremini, kui teisi toitaineid manustades.
Minot ja Whipple proovisid seejärel keemiliselt eraldada võimalikke ravikomponente. Nad leidsid, et maksas leiduv [[raud]] toimib (tervendab) tervendavana verekaotuse tagajärjel saabunud aneemia korral. Vahepeal aga kasutasid teised arstiteadlased juba maksa ka [[pernitsioosne aneemia|pernitsioosse aneemia]] raviks. Ja aktiivseksAktiivseks aineks ei peetud aga mitte rauda, vaid mingit tundmatut ainet-, vesilahustuvat ekstrakti. Sellest nn maksas leiduvast vesilahustuvast ekstraktist õnnestus teadlastel hiljem (1948) eraldada [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]].
 
Maksadieet [[pernitsioosne aneemia|pernitsioosse aneemia]] raviks (esialgu eraptsinetidel) seisnes igapäevases toore maksa söömises, kogused aga olid üsna suured, ning leidus ka selliseid patsiente, kes polnud võimalised enam toitu ise sööma. Kuid söötnud patsintidelepatsientidele igapäevaselt pool 200 kuni 400 gr (ingl k ''half a pound tou a200–400 pound'')grammi tooret maksa, leidsid nad nende vereanalüüse uurides, et [[erütrotsüüt]]ide arv (ingl k RBC) suurenes märgatavalt.<ref>Paul R. Betz, Mark C. Carnes, ''American National Biography: Supplement 2'', Oxford University Press, lk 399-400, 2005, ISBN 978-0-19-5222202-9, [http://books.google.ee/books?id=wZczV8ZxgL4C&pg=PA399&dq=William+Parry+Murphy&hl=et&sa=X&ei=J-7eUca3NsS1tAbXxIFg&ved=0CDoQ6AEwAg#v=onepage&q=William%20Parry%20Murphy&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud (12.07.2013)]</ref>
Murphy olevat kuulda võtnud ühe patsiendi nõuannet ning hakkas haigeid söötma "püreestatud" toore maksaga, kuid esialgu toitesondi kaudu. Edasi töötasid Murphy ja Minot ning [[Edwin Cohn]] välja kontsentreeritud vedela maksaekstrakti, mida tunti [[fraktsioon G]] nimetuse all.<ref>http://www.faqs.org/health/bios/69/William-Parry-Murphy.html</ref>
Murphy hilisem maksateraapia ehk ravi, mitmete aneemia vormide korral, seisnes peamiselt toorest maksast valmistatud tugevalt kontsentreeritud ekstrakti veenisisesel manustamisel, et saavutada maksimaalselt kiiret tervenemist.<ref>"William P. Murphy - Nobel Lecture: Pernicious Anemia". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 11 Jul 2013.[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1934/murphy-lecture.html]</ref>
 
== Eraelulist ==
23 030

muudatust