Mannerheimi rist: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}}
[[Pilt:Mannerheimkruis der Eerste en Tweede Klasse.jpg|
'''Mannerheimi rist''' ([[soome keel]]es ''Mannerheim-risti'', [[rootsi keel]]es ''Mannerheimkorset'') on [[Soome]] sõjaline teenetemärk, mida anti välja [[Jätkusõda|jätkusõja]] ajal ja järel.
Mannerheimi rist oli
▲[[Pilt:Mannerheimkruis der Eerste en Tweede Klasse.jpg|thumb|180px|right|Mannerheimi rist (üleval 1. järk ja all 2. järk, Risti asetsevad marssali mõõgad tähendavad teist korda antud 2. järku.)]]
'''Mannerheimi risti rüütliteks''' (''Mannerheim-ristin ritariksi'') nimetati [[Jätkusõda|jätkusõja]] ajal ja sõja järel 191 sõjaväelast. Mannerheimi risti 1. ja 2. järgu ristid kuuluvad [[Vabadusristi orden|Vabadusristi rüütli klassi]]. Rüütli klassi sisemises järjestuses 1. järgu Mannerheimi rist on teisena Vabadusristi Suurristi järel. 2. järgu Mannerheimi rist on järjestuses neljas. 1. ja 2. järgu vahele jääb Vabadusristi 1. järgu rinnamärk.▼
Märgil on kaks järku, kuid 1. järgu risti on saanud vaid kaks sõjaväelast, Mannerheim ise ja [[Erik Heinrichs]]. Mannerheimi ristist rääkides peetakse tavaliselt silmas just 2. järku. Mannerheimi risti rüütliks (''Mannerheim-ristin ritariksi'') nimetati 191 sõjaväelast. Neli neist on saanud risti kahel korral.
▲Mannerheimi rist oli jalaväekindrali [[Adolf Ehrnrooth]]i arvates kaitsejõudude juhataja [[Carl Gustaf Emil Mannerheim|Gustaf Mannerheim]]i enda välja pakutud. Mannerheim soovis teenetemärki, mida võidi samasugusena - ilma varasema "järguosata" - anda nii kindralile, kui sõdurile. Teenetemärki siiski ei ''antud'', saaja ''nimetati'' teenetemärgi kandjaks, Mannerheimi risti rüütliks.
▲
Risti andmist puudutavas seaduses tehti sõja ajal kaks märkimisväärset muutust. ''Seadus autasude andmisest...'' [[14. mai]]l [[1943]]. aastal, kui risti saamisele liideti riigi varudest makstav autasu 50000 marka, mis suuruselt võrdus 1943. aastal ametlikult teenistuses oleva leitnandi aastapalgaga. Teine muutusena lisati [[18. august]]il [[1944]]. aastal võimalus autasustada sõjaväelast teist korda uute kordaminekute eest.▼
▲Risti andmist puudutavas seaduses tehti sõja ajal kaks märkimisväärset muutust. ''Seadus autasude andmisest...''
Kõik Mannerheimi risti rüütlid on kutsutud [[Soome iseseisvuspäev|iseseisvuspäeva]] vastuvõtule alates [[1994]]. aastast, kui president [[Martti Ahtisaari|Ahtisaari]] kutsus kõik siis veel elus olnud rüütlid koos abikaasadega. Rüütlid tulevad vastuvõtule esimesena. Praegu on elus veel [[Tuomas Gerdt]]. 2011. aastal kutsutuist suri [[Heikki Nykänen]] 7. detsembril 91-aastasena.
Juriidiliselt võib Mannerheimi risti veel ka tänapäeval välja anda, kuid rahuajal ja ka väiksema sõjalise konflikti puhul on see väga ebatõenäoline.
== Välislingid ==
| |||