Eesti Rahva Muuseum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
10. rida:
Muuseum loodi [[1909]]. aastal [[Tartu]]s eesti esemelise ja vaimse kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ja uurimise tarbeks. Üks muuseumi rajajatest oli [[Oskar Kallas]]. Muuseumi kogudes on üle miljoni [[säilik]]u, sealhulgas esemed, fotod, joonised, arhiivimaterjalid ja filmid. Muuseumis on esinduslik kogu [[eesti rahvarõivad|eesti rahvarõivaid]].
 
Pärast asutamist ajutiselt [[Gildi tänavaltänav]]al asunud Eesti Rahva Muuseum kolis [[1922]]. aastal [[Raadi (Tartu)|Raadi]]le, endise [[Liphart]]ide mõisahoone peahoonesse (endisaegne [[Raadi mõis]]). [[1923]]. aastal avati seal muuseumi esimene püsinäitus. [[1944]]. aastal sai Raadi mõisahoone tulekahjus kannatada ja ala jäi Eesti iseseisvuse taastamiseni Nõukogude Liidu sõjaväe käsutusse.
 
Muuseum kolis endisesse kohtumajja (vaata [[Eesti Rahva Muuseumi peamaja]]) [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänaval]]. Muuseumi juurde loodi ka [[Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogu|arhiivraamatukogu]], mis [[1940]]. aastast läks Riikliku Kirjandusmuuseumi (praegu [[Eesti Kirjandusmuuseum]]) koosseisu. Eesti Rahva Muuseum nimetati ümber '''Eesti NSV Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks'''.