Elizabeth I: erinevus redaktsioonide vahel

15. jaanuaril [[1559]] krooniti ta [[Westminster Abbey]]s 25-aastasena Inglismaa ja Iirimaa kuningannaks. Troonile saanud, ei järginud Elizabeth aga Mary juhiseid ning püüdis esialgu kahe religioosse leeri vahel laveerida. Ka tema kroonimisel polnud võimalik aru saada, kas on tegu protestantliku või katoliikliku tseremooniaga. Hiljem kaldus Elizabeth selgemalt protestantismi poole, sest see oli ka tema ametlik usutunnistus ning enamik kõrgaadlit toetas seda religiooni. Samas ei nimetanud ta end kunagi otseselt kirikupeaks, vaid tagasihoidlikumalt kiriku kõrgemaks juhiks. Usuelu teoreetiline pool teda väga ei huvitanud, pigem oli talle tähtis, et alamad oleksid talle lojaalsed. Siiski hakati tema ajal üha tõusvas joones (eriti [[William Cecil]]i õhutusel) taga kiusama ja hukkama katoliiklasi, eriti pärast seda, kui Inglismaa ja Hispaania vahel oli tõusnud lepitamatu vaen. Suur osa katoliiklasi ei tunnustanudki Elizabethi seadusliku valitsejana ning toetas hoopis [[Šotimaa]] viimast katoliiklikku valitsejat [[Mary I Stuart|Mary Stuartit]], kes oli Henry VIII õetütar. Kui Mary Šotimaal aga kukutati, põgenes too Inglismaale ning sai Elizabethi kaitsealuseks. Et tema ümber arenesid aga pidevad intriigid, mis tipnesid Elizabethi mõrvamise ja Mary troonileupitamise plaaniga, otsustati too viimaks hukata. See leidis aset [[1587]]. aastal ning tõenäoliselt ei olnud selle otsuse taga Elizabeth, vaid tema lähikondlased, kes võisid kuningannat asjast esialgu isegi teadmatuses hoida.

 

 

Trooni pärandas Elizabeth oma kaugele sugulasele, [[Šotimaa kuningriik|Šotimaa]] kuningale James VI-le, Mary Stuarti pojale, kes Inglismaa troonile sai [[James I (Inglismaa)|James I]] nime all.