Urbanus II: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 64 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q30578 (translate me)
Resümee puudub
1. rida:
{{Paavst|Paavstinimi = Urbanus II
| Pilt = [[Filepilt:Urban2_aUrban2 a.jpg|250 px250px|]]
| Ilmiklik nimi = Eudes de Châtillon või Odon de Lagery
| Valitsemisaja algus= [[12. märts]] [[1088]]
| Valitsemisaja lõpp= [[29. juuli]] [[1099]]
| Eelkäija = [[Victor III]]
| Järeltulija = [[Paschalis II]]
| Sünnikuupäev = [[1042]] ?
| Sünnikoht = [[Châtillon-sur-Marne]] või [[Lagery]]
| Surmakuupäev = [[29. juuli]] [[1099]]
| Surmakoht = [[Rooma]]
|
}}
 
'''Urbanus II''' ('''Eudes de Châtillon''', '''Eudes de Lagery''', '''Odon de Lagery''', '''Odon de Châtillon''', ka '''Odo''', '''Ostia piiskop Otto'''; [[1035]] või [[1042]] – [[29. juuli]] [[1099]]) oli [[paavst]] [[1088]]–1099. Ta oli 159. paavst.
 
23. rida ⟶ 22. rida:
Rooma konsul Cencio esitas Eudes' [[1086]]. aasta paavsti valimistel üheks kandidaadiks, kuid kardinalid ei toetanud tema saamist paavstiks ja valisid [[Victor III]], kelle Eudes' pühitses [[9. mai]]l [[1087]] ametisse.
 
== Saamine paavstiks ==
Urbanus II valiti paavstiks [[pühapäev]]al [[12. märts]]il 1088 [[Terracina]]s, sest [[Rooma]] oli [[vastupaavst]] [[Clemens III (vastupaavst)|Clemens III]] valduses. Ta võttis nime [[Urbanus I]] järgi.
 
30. rida ⟶ 29. rida:
Urbanus II oli kolmas või neljas prantslasest paavst. Enne teda olid prantslastest saanud paavstiks [[Silvester II]] ja [[Nicolaus II]]. Prantsuse ajalookirjutus loeb prantslaseks ka [[Stephanus IX]]-t, keda saksa ajalookirjutuses peetakse sakslaseks.
 
== Investituuritüli ja skisma ==
{{Vaata|Investituuritüli}}
Urbanus II valitsemisajal jätkus [[Gregorius VII]] ajal alanud [[skisma]] [[vastupaavst]] [[Clemens III (vastupaavst)|Clemens III]]-ga. Urbanus II teavitas kristlikke võimukandjaid enda saamisest paavstiks ning püüdis veenda Gregorius VII-le ja [[Victor III]]-le truuks jäänud valitsejaid teda paavstina tunnustama.
42. rida ⟶ 41. rida:
Urbanus II sai 1094 [[altkäemaks]]u andes oma valdusesse [[Lateraani palee]] ja [[24. august]]il [[1098]] [[Sant'Angelo kindlus]]e, mis oli Clemens III pooldajate viimane tugipunkt Roomas.
 
== Esimene ristisõda ==
[[FilePilt:CouncilofClermont.jpg|thumb|250 pxpisi| Urbanus II Clermont'i kirikukogul.]]
{{Vaata|Esimene ristisõda}}
[[Bütsantsi keiser]] [[Alexios I]] saatis [[märts]]is [[1095]] [[Piacenza]]s toimunud [[sinod]]ile saadikud, et paluda sõjalist abi võitluseks [[türklased|türklastega]].
53. rida ⟶ 52. rida:
Urbanus II suri kaks nädalat pärast Jeruusalemma langemist ristisõdijate kätte, kuid ta ei saanud tollaste kommunikatsiooniolude tõttu sellest sündmusest teada.
 
== Suhted Aragóniga ==
Urbanus II toetas [[rekonkista]]t ja laiendas paavsti protektsiooni [[Pürenee poolsaar]]e alade üle.
 
Vici piiskop Berenguer Sunifred de Lluçà palus paavstil toetada rekonkistat [[Tarragona]] tagasivallutamiseks muhameedlaste käest. Ta saatis [[1089]] bulla Barcelona krahvile Berenguer Ramónile ja Besalú krahvile Armengolile, milles ta toetas Tarragona tagasivallutamist.
 
== Suhted Bütsantsiga ==
Urbanus II vabastas [[1089]] [[ekskommunikatsioon|kirikuvandest]] [[Bütsantsi keiser|Bütsantsi keisri]] [[Alexios I]]. Keiser saatis [[märts]]is [[1095]] [[Piacenza]]s toimunud [[sinod]]ile saadikud, et paluda sõjalist abi võitluseks [[türklased|türklastega]].
 
== Suhted Inglismaaga ==
[[Inglise kuningas]] [[William II]] jäi seoses [[skisma]]ga esialgu neutraalseks, kuid tunnustas Urbanus II-t [[1095]] paavstina. Kuningas nõudis, et paavsti [[legaat|legaadid]] ei tohi [[Inglismaa]]le tulla ilma tema nõusolekuta.
 
Urbanus II ei suutnud lahendada William II ja [[Canterbury peapiiskop]]i [[Canterbury Anselm|Anselm]]i vahelist vaidlust.
 
== Suhted Itaalia valitsejatega ==
Urbanus II sõlmis [[1089]] rahulepingu Sitsiilia krahvi [[Ruggero I]] (Roger I) ja Taranto vürsti [[Bohemond I]] vahel. Paavst põgenes [[1090]] [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]] eest [[viikingid|viikingite]] kaitse all Lõuna-Itaaliasse. Ta andis [[5. juuli]]l [[1098]] Ruggero I-le privileege ([[Sitsiilia monarhia]]), mille tühistas [[19. sajand]]il [[Pius IX]]. Ta määras Ruggero paavstlikuks [[legaat|legaadiks]] [[Sitsiilia]]s.
 
73. rida ⟶ 72. rida:
Paavsti soovil abiellus Toscana krahvinna [[Matilda Toscanast|Matilda]] 1089 hilisema [[Baieri hertsog]]i [[Welf II]]-ga.
 
== Suhted Kiievi-Venega ==
Urbanus II saatis [[1091]] [[legaat|legaadina]] [[Kiievi-Vene]] riiki piiskop Teodoro. Paavst saatis suurvürst [[Vsevolod I]]-le püha [[Nikolaus]]e [[reliikvia]]d.
 
Suurvürsti õde ja Saksa-Rooma keisrinna Jevpraksia (Eupraxia) osales [[1095]] [[Piacenza]]s peetud [[sinod]]il.
 
== Suhted Prantsusmaaga ==
[[Prantsusmaa kuningas]] [[Philippe I (Prantsusmaa)|Philippe I]] lahutas oma abielu kuninganna Berthest ja abiellus [[15. mai]]l [[1092]] [[Anjou krahv]]i [[Foulque IV]] abikaasa Bertradega. Urbanus II andis [[märts]]is [[1095]] kuningale [[Piacenza]]s peetud [[sinod]]il mõtlemisaega, kuid [[november|novembris]] 1095 [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] ta kuninga [[Clermont-Ferrand]]'is peetud kirikukogul, süüdistades teda [[abielurikkumine|abielurikkumises]]. Ta kinnitas märtsis [[1096]] [[Tours]]'is peetud kirikukogul Philippe I ekskommunitseerimise ja saatis Foulque'le [[kuldroos]]i.
 
Paavst vabastas [[juuli]]s 1096 kuninga Nîmes'is peetud kirikukogul ekskommunikatsioonist, kuna kuningas oli vabandanud, kuid paavsti [[legaat]] pani kuninga [[1097]] uuesti kirikuvande alla.
 
== Suhted Taaniga ==
Urbanus II esitas [[Taani kuningas|Taani kuningale]] [[Erik I (Taani kuningas)|Erik I]]-le kaks taotlust: ta pidi rajama peapiiskopkonna ja aitama kanoniseerida oma venda [[Knud IV]].
 
== Visiidid ==
# [[Melfi]], [[september]] – [[detsember]] [[1089]]
# Lõuna-Itaalia, [[1090]]–[[1093]]
# [[Piacenza]], [[Pavia]], [[Torino]] [[1095]]
# [[Prantsusmaa]] ([[Susa org]], [[Briançon]], [[Grenoble]], [[Valence]], [[Le Puy]], [[La Chaise-Dieu]], Saint-Gilles du Gard'i klooster, [[Montpellier]], [[Cruas]], [[Cluny klooster]], [[Clermont-Ferrand]], Saint-Flour'i klooster, Saint-Geraud'i klooster, Sauxillanges' klooster, [[Limoges]], [[Charroux]], [[Poitiers]], [[Saintes]], [[Carcassonne]], [[Angers]], Marmoutiers'i klooster, [[Bordeaux]], [[Tours]], [[Toulouse]], [[Maguelone]], [[Nîmes]], [[Villeneuve-lès-Avignon]], [[Forcalquier]]), [[august]] 1095 – august [[1096]]
# [[Bari]], [[oktoober]] [[1098]]
 
== Vaimulike moraalinõuete rõhutamine ==
Urbanus II taunis [[september|septembris]] [[1089]] [[Melfi]]s peetud [[sinod]]il vaimulike abielu, ilmikute [[investituur]]i ja [[simoonia]]t. Ta tunnustas [[tsölibaat]]i ja taunis [[Piacenza]]s peetud sinodil [[konkubinaat]]i.
 
100. rida ⟶ 99. rida:
Ta keelas vaimulike laste [[ordinatsioon|ordineerimise]].
 
== Kuuria ==
Urbanus II-t peetakse Rooma [[kuuria]] tegelikuks rajajaks, kuna ühes tema [[1089]] avaldatud [[bulla]]s ilmub esmakordselt mõiste Rooma kuuria (''Curia Romana'').
 
Ta ei kasutanud reformide läbiviimisel senist meetodit, mille alusel saatis paavst Roomast teistesse riikidesse reforme teostama [[legaat|legaadid]].
 
== Suhted Briti piiskoppidega ==
[[Canterbury peapiiskop]] [[Canterbury Anselm|Anselm]] pidas [[märts]]is [[1095]] Rockinghami kirikukogul paavsti tunnustava jutluse ja Urbanus II saatis talle [[pallium]]i. [[1097]] siirdus Anselm [[Itaalia]]sse, kus ta kohtus paavstiga. Ta osales koos paavstiga [[oktoober|oktoobris]] [[1098]] [[Bari]]s peetud [[sinod]]il.
 
== Suhted Hispaania piiskoppidega ==
Urbanus II reorganiseeris kiriku Aragónis.
 
115. rida ⟶ 114. rida:
Ta taastas [[1088]] Toledo peapiiskopkonna, saatis peapiiskop Bernardo de Sediracile [[pallium]]i ja määras ta Hispaania [[priimas]]eks. Ta taastas [[Santiago de Compostela]] piiskopkonna ja [[5. detsember|5. detsembril]] [[1095]] seadis selle paavsti protektsiooni alla.
 
== Suhted Itaalia piiskoppidega ==
 
Urbanus II määras [[1092]] või [[1099]] Korsika piiskopkonna Pisa piiskopkonna [[sufragaanpiiskoopkond|sufragaanpiiskopkonnaks]].
 
Ta andis [[1093]] [[pallium]]i Siracusa piiskopile Ruggerole.
 
== Suhted Prantsuse piiskoppidega ==
 
Urbanus II peatas [[märts]]is [[1095]] [[Piacenza]]s peetud [[sinod]]il Lyoni peapiiskopi Hugues' volitused, kuna ta polnud ilmunud sinodile ja oli tauninud [[Prantsusmaa kuningas|Prantsuse kuninga]] [[Philippe I]] kooselu armukese Bertradaga.
 
Ta määras [[1096]] Penne' piiskopiks Marbode (Marbodius).
 
== Liturgilised otsused ==
[[FilePilt:StatueUrbanII.jpg|thumbpisi| Urbanus II monument [[Clermont-Ferrand]]'is. [[Henri Gourgouillon]], [[1898]].]]
Urbanus II sätestas püha [[Nikolaus|Nicolause]] mälestuspäevana [[9. mai]].
 
133. rida ⟶ 134. rida:
Ta mõistis [[november|novembris]] [[1095]] Clermont-Ferrand'i kirikukogul hukka [[hostia]] kastmise armulauaveini sisse enne selle pakkumist usklikele [[armulauasakrament|armulauasakramendi]] andmisel (''intinctio Panis'').
 
== Teoloogilised vaidlused ==
Urbanus II mõistis [[märts]]is [[1095]] [[Piacenza]]s peetud [[sinod]]il hukka [[Berengar Tours'ist|Tours'i Berengari]] õpetuse.
 
Ta pidas [[oktoober|oktoobris]] [[1098]] [[Bari]]s [[sinod]]i, kus Lääne-Euroopa piiskopid arutasid [[Kreeka]] piiskoppidega [[Filioque]] üle.
 
== Munklus ==
[[FilePilt:Eustache_Lesueur_Eustache Lesueur -_Saint_Bruno_aux_pieds_du_pape_Urbain_II Saint Bruno aux pieds du pape Urbain II.jpg|thumbpisi|250|left|vasakul Urbanus II koos [[kartuuslased|kartuuslaste ordu]] rajaja püha Brunoga. [[Eustache Le Sueur]], [[1645]] ?.]]
Urbanus II tunnustas regulaarkanoonikute tegevust.
 
156. rida ⟶ 157. rida:
Ta pühitses [[25. oktoober|25. oktoobril]] 1095 [[Cluny klooster|Cluny kloostri]] kiriku uue [[altar]]i ja andis kloostrile privileege. Ta pühitses [[1096]] sisse Saint-Flouri kloostri kiriku ja veel mitmete kloostrite kirikuid [[Prantsusmaa]]l.
 
== Suhted juutidega ==
Urbanus II otsis kaitset [[juudid|juudi]] päritolu [[Pierleoni]] suguvõsa valdustest.
 
== Kanoniseerimised ==
Urbanus II kuulutas [[pühak]]uks 5 isikut.
 
# [[Adelheid]], [[1097]]
# [[Atilano]], [[1095]]
# [[Erlembaldo Cotta]], [[mai]] 1095
# [[Nicolaus Peregrinus]], [[1098]]
# [[Robert Chaise-Dieu'st]] 1095
 
== Uued kardinalid ==
Urbanus II määras 71 uut [[kardinal]]i. Tema ajal said kardinaliks hilisemad paavstid [[Gelasius II]], [[Honorius II]] ja [[Innocentius II]].
 
== Onupojapoliitika ==
Urbanus II onu Gervais de Châtillon'i poeg Manassès de Châtillon sai [[1096]] [[Reimsi peapiiskop]]iks.
 
Ta määras [[1088]] oma onu Guy de Châtillon'i poja [[Odon de Châtillon (kardinal)|Odon de Châtillon]]'i [[kardinal]]iks ja Ostia kardinalpiiskopiks.
 
== Urbanus II kultuuriloos ==
Urbanus II pühitses [[1095]] [[Mende]]s sisse Saint Sauveur de Chiraci kiriku ja kiriku Cruas', [[1096]] Marmoutier'i basiilika, [[Carcassonne]]'is Saints-Nazaire-et-Celse kiriku, Saint-Flour'i kloostri kiriku ja [[1097]] basiilika [[Bari]]s.
 
187. rida ⟶ 188. rida:
[[Eustache Le Sueur]] on teda [[1645]] paiku kujutanud oma maalil.
 
== Surm ==
Urbanus II suri [[29. juuli]]l 1099 [[Rooma]]s. Salvador Miranda andmetel suri ta San Nicola in Carcere kirikus, [[Catholic Encyclopedia]] andmetel aga [[Pierleoni]] suguvõsale kuulunud kindluses. Ta maeti esmalt [[Lateraani basiilika]]sse ja hiljem [[Rooma Peetruse kirik]]usse.
 
[[Leo XIII]] kuulutas ta [[14. juuli]]l [[1881]] õndsaks. Urbanus II mälestuspäev on 29. juulil.
 
== Välislingid ==
* [http://www.newadvent.org/cathen/15210a.htm Artikkel Urbanus II kohta.] ''(inglise keeles)''
* [http://www2.fiu. edu/~mirandas/bios1073-ii. htm#Lagery Artikkel Urbanus II kohta.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1088-1099-_Urbanus_II,_Beatus.html Urbanus II dokumendid.]
* [http://fmg.ac/Projects/MedLands/CHAMPAGNE%20NOBILITY. htm#_Toc240600846 Urbanus II suguvõsa.]
* [http://www2.fiu. edu/~mirandas/consistories-xi. htm#UrbanII Urbanus II kardinalid.]
* [http://www2.fiu. edu/~mirandas/conclave-xi. htm#1088 Paavsti valimine 1088. aastal.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/08084c.htm Artikkel investituuritülist.]
* [http://www.newadvent.org/cathen/06791c.htm Artikkel Gregorius VII kohta.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/15410a.htm Artikkel Victor III kohta.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/07063a.htm Artikkel vastupaavst Clemens III kohta.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/04543c.htm Artikkel ristisõdadest.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/10451a.htm Artikkel Sitsiilia monarhia kohta.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/03014b.htm Artikkel kartuuslaste ordu rajajast Brunost.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/07230a.htm Artikkel Heinrich IV kohta.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/10049b.htm Artikkel Toscana krahvinna Matildast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/12110a.htm Artikkel Pisast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/14320a.htm Artikkel alamdiakonist.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/02295a.htm Artikkel Bari kohta.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/10180a.htm Artikkel Mende piiskopkonnast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/06402a.htm Artikkel Konstanzi piiskopist Gebhardist.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/14755a.htm Artikkel Toledo peapiiskopkonnast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/15002a.htm Artikkel Toul'ist.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/10545a.htm Artikkel Montpellier' kohta.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/14795b.htm Artikkel Toulouse'ist.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/04053a.htm Artikkel Clermont-Ferrandi'ist.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/04073a.htm Artikkel Cluny kongregatsioonist.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/09185b.htm Artikkel Le Puy piiskopkonnast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/13772a.htm Artikkel Sitsiiliast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/06629a.htm Artikkel kuldroosist.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/02579b.htm Artikkel sünni legitiimsusest.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/01546a.htm Artikkel Canterbury Anselmist.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/15493a.htm Artikkel Viviers' piiskopkonnast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/09006a.htm Artikkel La Rochelle'i piiskopkonnast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/07524a.htm Artikkel Cluny abti Hugues' kohta.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/09463b.htm Artikkel Lutski piiskopkonnast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/10683a.htm Artikkel Napolist.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/12069a.htm Artikkel Piacenzast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/13347b.htm Artikkel Saint-Flourist.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/04187b.htm Artikkel Compostelast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/15086c.htm Artikkel Tulle piiskopkonnast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/14395b.htm Artikkel Siracusa piiskopkonnast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/02682a.htm Artikkel Bordeaux'st.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/04396b.htm Artikkel Korsikast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/15250a.htm Artikkel Valence'ist.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/09263a.htm Artikkel Limoges'st.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/10703c.htm Artikkel Nardòst.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/05118a.htm Artikkel Constantinuse kingitusest.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/13097d.htm Artikkel Molesme Robertist.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/09433a.htm Artikkel Lundi piiskopkonnast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/15262a.htm Artikkel vallumbrosiaani ordust.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/11083a.htm Artikkel Nîmes'i piiskopkonnast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/03780c.htm Artikkel tsistertslastest.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/04543b.htm Artikkel ristisõdijatele antud bulladest.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/08260a.htm Artikkel Jaca piiskopkonnast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/13253a.htm Artikkel Venemaast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/summa/4067.htm Aquino Thomas ristimisest.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/04175a.htm Artikkel armulauast.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/15045c.htm Artikkel Salerno kloostrist.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/06682b.htm Artikkel Göttweigi kloostrist.] ''(inglise keeles)''
* [http://www.newadvent.org/cathen/14399a.htm Artikkel Süüriast.]
* [http://www.newadvent.org/cathen/09637a.htm Artikkel Marbodest.] ''(inglise keeles)''
 
== Kirjandus ==
* [[Henri Barré]]: ''Un "Statut" d'Urbain II''. "Marianum" 32, 1970: 1–14.
* [[Alfons Becker]]: ''Papst Urban II. '' 2. kd, Stuttgart: Hiersemann 1964, 1988 (Schriften der MGH, 19,1–2).
* Alfons Becker: ''Urban II. und die deutsche Kirche''. J. Fleckenstein, "Investiturstreit und Reichsverfassung". Sigmaringen, 1973: 241–276.
* Alfons Becker: ''La politique féodale d'Urbain II dans l'Ouest et le Sud de l'Europe''. "Droit privé et institutions régionales. Etudes historiques offertes à Jean Yver". Paris, 1976: 43–56.
* Alfons Becker: ''Ein erschlichenes Privileg Papst Urbans II. für Erzbischof Guido von Vienne (Calixt II.)''. "Deutsches Archiv für Erforschung des Mittelalters" 38, 1982: 66–111.
* Alfons Becker: ''Päpstliche Gerichtsurkunden und Prozeßverfahren zur Zeit Urbans II. (1088–1099)''. W. Haubrichs, "Zwischen Saar und Mosel. Festschrift für Hans-Walter Herrmann". Saarbrücken, 1995: 39–48.
* Alfons Becker: ''Rechtsprinzipien und Verfahrensregeln im päpstlichen Gerichtswesen zur Zeit Urbans II''. A. Gerlich, "Landesgeschichte und Reichsgeschichte. Festschrift für Alois Gerlich zum 70. Geburtstag". Stuttgart, 1995: 51–66.
* Alfons Becker: ''L'appel d'Urbain II – son voyage en France''. M. Rey-Delqué, "Le crociate. L'oriente et l'occidente da Urbano II a San Luigi 1096–1270". Milano, 1997: 125–128.
* Alfons Becker: ''Saint Bruno et Urbain II''. Pietro de Leo, "L'ordine certosino e il papato dalla fondazione allo scisma d'Occidente". Rubbettino, 2003: 23–38.
* [[Michel Bur]]: ''A l'ombre d'Urbain II: la statue d'Henri le Libéral à Igny-le-Jard (Marne), un mémorial oublié''. "Mémoires de la Société d'agriculture commerce sciences et arts du département de la Marne" 118, 2003: 183–197.
* [[Heinrich Büttner]]: ''Trithemius und ein Privileg Urbans II. für Hirsau''. "Zeitschrift für Württembergische Landesgeschichte" 26, 1967: 132–141.
* [[Yvette Carbonell-Lamothe]]: ''Sondaggio sulla terminologia militare in Urbano II''. ""Militia Christi" e Crociata nei secoli XI-XIII". Milano, 1992: 167–192.
* [[Jacques Clémens]]: ''Signification du voyage d'Urbain II pour l'espace agenais en 1096''. "Revue de l'Agenais" 124, 1997: 291–297.
* [[Herbert Cowdrey]]: ''The succession of the archbishops of Milan in the time of Pope Urban II''. "The English Historical Review" 83, 1968: 285–294.
* Herbert Cowdrey: ''Pope Urban II's Preaching of the First Crusade''. "History", 55 (London 1970): 177–188.
* Herbert Cowdrey: ''Pope Urban II and the Idea of Crusade''. "Studi Medievali" 36, 1995: 721–742.
* [[René Crozet]]: ''Le voyage d'Urbain II et ses négociations avec le clergé de France (1095–1096)''. "Revue historique" 179, 1937: 271–310.
* [[Pietro Dalena]]: ''Urbano II e la Calabria''. "Bollettino Storico della Basilicata" 9, 1993: 45–65.
* [[Charles Dereine]]: ''L'élaboration du statut canonique des chanoines réguliers spécialement sous Urbain II''. "Revue d'Histoire Ecclésiastique" 46, 1951: 534–565.
* [[Augustin Fliche]]: ''L'élection d'Urbain II''. "Le Moyen Âge" 28 (1915/1916).
* [[Jean Flori]]: ''Une ou plusieurs "Première croisade"? Le message d'Urbain II et les plus anciens pogroms d'Occident''. "Revue historique" 115, 1991: 3–27.
* [[Salvatore Fodale]]: ''Comes et legatus Siciliae, Sul privilegio di Urbano II e la pretesa Apostolica Legazia dei Normanni di Sicilia''. Palermo, 1970.
* [[Giuseppe Fornasari]]: ''Urbano II e la riforma della Chiesa nel secolo XI ovvero la riforma nella dispensatio''. C. Alzati, "Cristianità ed Europa. Miscellanea di studi in onore di Luigi Prosdocimi". I. Roma, 1994: 91–110.
* [[Paul Fournier]]: ''Bonizo de Sutri, Urbain II et la comtesse Mathilde, d'après le "Liber de vita christiana" de Bonizo''. "Bibliothèque de l'Ecole des Chartes" 76, 1915: 265–298.
* [[Horst Führmann]]: ''Pseudoisidor, Otto von Ostia (Urban II.) und der Zitatenkampf von Gerstungen (1085)''. "Zeitschrift der Savigny-Stiftung für Rechtsgeschichte: Kanonistische Abteilung" 68, 1982: 52–69.
* Horst Führmann: ''Papst Urban II. und der Stand der Regularkanoniker''. München 1984.
* Horst Führmann: ''Un papa tra religiosità personale e politica ecclesiastica: Urbano II (1088–1099) ed il rapimento di un monaco benedettino''. "Studi medievali" 27, 1986: 1–21.
* Horst Führmann: ''Das Papsttum zwischen Frömmigkeit und Politik. Urban II. (1088–1099) und die Frage der Selbstheiligung''. E. D. Hehl, "Deus qui mutat tempora. Menschen und Institutionen im Wandel des Mittelalters. Festschrift für Alfons Becker zu seinem fünfundsechzigsten Geburtstag". Sigmaringen, 1987: 157–172.
* [[Francis Gossman]]: ''Pope Urban II and canon law''. Washington, 1960.
* [[Georg Gresser]]: ''Die Synoden und Konzilien in der Zeit des Reformpapsttums in Deutschland und Italien von Leo IX. bis Calixt II. 1049–1123.'' Paderborn, 2006.
* Georg Gresser: ''Die Kreuzzugsidee Papst Urbans II. im Spiegel der Synoden von Piacenza und Clermont. '' Peter Bruns, G. Gresser: ''Vom Schisma zu den Kreuzzügen 1054–1204.'' Paderborn 2005: 133–154.
* [[Walther Holtzmann]]: ''Die Unionsverhandlungen zwischen Kaiser Alexios I. und Papst Urban im Jahr 1089.'' [[Byzantinische Zeitschrift]] 28, 1928: 105–157.
* [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: "The Oxford Dictionary of Popes". 1996.
* [[Stephan Kuttner]]: ''Urban II and the Doctrine of Interpretation. A Turning Point?'' "Studia Gratiana" 15, 1972: 53–85.
* ''Le concile de Clermont de 1095 et l'appel à la croisade''. Roma, 1997.
* [[Bernard Leib]]: ''Rome, Kiev et Byzance à la fin du XIe siècle: rapports religieux des Latins et des Gréco-Russes sous le pontificat d'Urbain II (1088–1099)''. New York, 1920.
* [[Horace Kinder Mann]]: ''The Lives of the Popes in the Middle Ages. The Popes of the Gregorian Renaissance, St. Leo IX. to Honorius II., 1049–1130''. 1903.
* [[Enrico Mazza]]: ''Il prefazio della Vergine Maria istituito da Urbano II''. "Marianum", 57, 1995, pp. 269–89.
* [[Helmut Maurer]]: ''Ein päpstliches Patrimonium auf der Baar. Zur Lehnspolitik Papst Urbans II. in Süddeutschland''. "Zeitschrift für die Geschichte des Oberrheins" 118, 1970: 43–56.
* [[Dieter Mertens]]: ''"Claromontani passagii exemplum": Papst Urban II. und der erste Kreuzzug in der Türkenkriegspropaganda des Renaissance-Humanismus''. B. Guthmüller, "Europa und die Türken in der Renaissance". Tübingen, 2000: 65–78.
* [[Hubert Mordek]]: ''Papst Urban II., St. Blasien und die Anfänge des Basler Klosters St. Alban''. "Zeitschrift für die Geschichte des Oberrheins" 131, 1983: 199–224.
* [[Maurice Morillon]]: ''Le voyage d'Urbain II en France, le concile de Clermont et les débuts de la première croisade''. "Bulletin trimestriel. Les Amis du Pays Civraisien" 40, 1980: 11–16.
* [[Michel Parisse]]: ''Urbain II et la Lorraine''. E. D. Hehl, "Deus qui mutat tempora. Festschrift für Alfons Becker". Sigmaringen, 1987: 115–127.
* [[Erhard Pascher]]: ''Die Privilegierung der Reformklöster Hirsau, St. Blasien und St. Paul durch Papst Urban II''. Salzburg, 1980.
* [[Edith Pásztor]]: ''Per la storia del cardinalato nel secolo XI: gli elettori di Urbano II''. "Società, istituzioni, spiritualità. Studi in onore di Cinzio Violante", II. Spoleto, 1995, pp. 581–98.
* [[Lucien Paulot]]: ''Un pape français: Urbain II''. Paris: 1903.
* [[Paul Riant]]: ''Un Dernier triomphe d'Urbain II''. "Revue des questions historiques" 34, 1883: 247–254.
* [[Jean Richard]]: ''Urbain II, la prédication de la croisade et la définition de l'indulgence''. E. D. Hehl, "Deus qui mutat tempora. Menschen und Institutionen im Wandel des Mittelalters. Festschrift für Alfons Becker". Sigmaringen, 1987: 129–136.
* [[Ingrid Helke Ringel]]: ''"Ipse transfert regna et mutat tempora. " Bemerkungen zur Herkunft von Dan. 2,21 bei Urban II''. E.- D. Hehl, "Deus qui mutat tempora. Menschen und Institutionen im Wandel des Mittelalters. Festschrift für Alfons Becker. Sigmaringen, 1987: 137–156.
* Abbé Rony: ''La légation d'Hugues, archevêque de Lyon, sous le pontificat d'Urbain II''. "Revue des questions historiques" 112, 1930: 124–146.
* [[Helmut Roscher]]: ''Zwei angebliche Briefe Papst Urbans II''. "Zeitschrift für Kirchengeschichte" 76, 1965: 149–152.
* [[Klaus Schreiner]]: ''Hirsau, Urban II. und Johannes Trithemius. Ein gefälschtes Papstprivileg als Quelle für das Geschichts-, Reform- und Rechtsbewußtsein des Klosters Hirsau im 12. Jahrhundert''. "Deutsches Archiv für Erforschung des Mittelalters" 43, 1987: 469–530.
* [[Robert Somerville]]: ''The French Councils of Pope Urban II. Some basic Considerations''. "Annuarium Historiae Conciliorum" 2, 1970: 56–65.
* Robert Somerville: ''The councils of Urban II''. Amsterdam, 1972.
* Robert Somerville, Stephan Kuttner: ''Pope Urban II, the "Collectio Britannica", and the Council of Melfi (1089)''. Oxford, 1996.
* Robert Somerville: ''Pope Urban II and the Canons of St.-Jean-des-Vignes at Soissons''. J.-P. Mahé, "From Byzantium to Iran: Armenian studies in honour of Nina G. Garsoïan". Atlanta, 1996: 229–242.
* Robert Somerville: ''Pope Urban II "To the beloved sons in Christ C. and his brothers"''. J. Hamesse, "Roma, magistra mundi. Itineraria culturae medievalis". Louvain-la-Neuve, 1998: 843–853.
* Robert Somerville: ''Urban II's Privilege from April 16, 1097 for Hugh of Cluny and his Brothers''. M. Ascheri, ""Ins Wasser geworfen und Ozeane durchquert". Festschrift für Knut Wolfgang Nörr". Köln, 2003: 967–978.
* [[Giovanni Spinelli]]: ''Urbano II e il mondo monastico italiano''. "Benedictina" 47, 2000: 525–558.
* [[Heinrich Sproemberg]]: ''Urban II. und das kanonische Recht''. "Zeitschrift der Savigny-Stiftung für Rechtsgeschichte: Kanonistische Abteilung" 51, 1965: 254–263.
* [[Martin Franz Stern]]: ''Zur Biographie des Papstes Urban's II.: Beiträge aus der Zeit des Investiturstreites''. Berlin, 1883.
* [[Alberto Torra Pérez]]: ''La bula "Tuae dilectissime" de Urbano II''. "Anuario de estudios medievales" 29, 1999: 1081–1100.
 
{{algus}}
{{Eelnev-järgnev |
| eelnev = [[Victor III]]
| nimi = [[Rooma paavst]]
| aeg = [[1088]]–[[1099]]
| järgnev = [[Paschalis II]]
}}
{{lõpp}}