Arutlus metafüüsikast: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
25. rida:
Jumala tahted või teod jaotatakse tavaliselt korralisteks ja erakorralisteks. Kuid hea on silmas pidada, et Jumal ei tee midagi väljaspool korda. Nii on see, mida peetakse erakorraliseks, ainult mingi loodute seas sisse seatud üksiku korra suhtes. Sest mis puutub üldisesse korda, siis kõik on sellega kooskõlas. Mis on nii tõsi, et mitte ainult maailmas ei toimu midagi, mis oleks absoluutselt ebareeglipärane, vaid niisugust asja ei oskaks isegi mitte kujutleda. Sest oletame näiteks, et keegi teeb hulga punkte paberile täiesti juhuslikult, nagu teevad need, kes harrastavad [[geomantia]] naeruväärset kunsti. Ma ütlen, et on võimalik leida geomeetriline joon, mille mõiste [''notion''] on konstantne ja ühetaoline teatud reegli järgi, nii et see joon läbib kõik need punktid, ja samas järjekorras, nagu käsi need märkis. Ja kui keegi tõmbaks kohe joone, mis on kord sirge, kord ringjoon, kord muu loomuga, siis on võimalik leida ühine mõiste või reegel või [[võrrand]], mille tõttu needsamad muutused peavad toimuma. Ja ei ole näiteks üldse nägu, mille kontuur ei oleks osa mingist geomeetrilisest joonest ning seda ei saaks tõmmata ühe joonega teatud reeglipärase liikumisega. Aga kui reegel on väga keerukas, siis seda, mis on sellega kooskõlas, peetakse ebareeglipäraseks. Nii võib öelda, et kuidas ka Jumal ei oleks maailma loonud, see oleks ikkagi olnud reeglipärane ja teatud üldises korras. Aga Jumal valis selle, mis on kõige täiuslikum, st selle, mis on ühtaegu hüpoteeside poolest kõige lihtsam ja nähtumuste poolest kõige rikkam, nagu võiks olla geomeetria joon, mille konstruktsioon on lihtne ning mille omadused ja tagajärjed on väga imetlusväärsed ja suure ulatusega. Ma kasutan neid võrdlusi, et visandada mingit jumaliku tarkuse ebatäiuslikku võrdpilti ning öelda midagi, mis võiks vähemalt ülendada meie vaimu käsitama mingil kombel seda, mida ta piisavalt väljendada ei oskaks. Aga ma ei pretendeeri sugugi sellele, et ma sellega seletaksin seda suurt müsteeriumi, millest kogu universum sõltub.
===7. Et imed on kooskõlas üldise korraga, isegi kui nad on allutatud printsiipide vastu, ja sellest, mida Jumal tahab või mida ta lubab üldise või üksiku tahtega===
Ja kuna ei saa teha midagi, mis ei oleks korra sees, siis võib öelda, et [[ime]]d on niisamuti korra sees nagu looduslikud operatsioonid, mida nimetatakse nii sellepärast, et nad on kooskõlas teatud allutatud maksiimidega, mida me nimetame looduseks. Sest võib öelda, et see loodus ei ole midagi muud kui Jumala harjumus, millest ta võib lahti öelda mingi aluse tõttu, mis on tugevam kui see, mis ajendas teda neid maksiime kasutama. Mis puutub üldistesse või üksikutesse tahetesse, siis selle järgi, kuidas asja võetakse, võib öelda, et Jumal teeb kõike oma kõige üldisema tahte järgi, mis on kooskõlas kõige täiuslikuma korraga, mis ta on valinud; kuid võib ka öelda, et on erandeid nendest ülalnimetatud allutatud maksiimidest, sest kõige üldisem Jumala seadustest, mis reguleerib kogu universumi kulgu, on ilma erandita. Võib öelda ka, et Jumal tahab kõike, mis on tema üksiku tahte objekt; aga mis puutub tema üldise tahte objektidesse, nagu on teiste olendite teod, eriti nende omad, kes on mõistusega, kellele Jumal tahab kaasa aidata, siis tuleb vahet teha: sest kui tegu on iseeneses hea, siis võib öelda, et Jumal tahab seda ja mõnikord käsib seda, isegi kui see ei leia aset, aga kui ta on iseeneses halb ja saab heaks ainult juhuslikult, sest asjade kulg, ja eriti [[karistus]] ja rahuldus, parandab tema halbust ja korvab kuhjaga halva, nii et lõpuks leidub kogu kulus rohkem täiust kui siis, kui kogu halba ei oleks toimunud, siis peab ütlema, et Jumal lubab seda, mitte et ta tahab seda, kuigi ta aitab sellele kaasa [[loodusseadus]]te tõttu, mis ta on sisse seadnud, ja sellepärast, et ta oskab sellest välja võtta suurema hea.
{{pooleli}}
| |||