Impotentsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
'''Impotentsus''' ([[ladina keel|ladina]] ''impotentia'' 'võimetus, nõrkus') ka "erektiilne häire" (inglise keeles ''erectile disorder'') on '''erektsiooni häirete''' (inglise keeles ''erectile dysfunction'') liik meestel, mida kirjeldatakse kui [[suguti]] (la ''penis'') pikemajalist (või suguelu algusest peale) võimetust piisava [[erektsioon|jäikpundumise]] ehk kõvastumise saavutamist [[tupp]]e (la ''vagina'') sisenemiseks ja [[suguakt]]i rahuldavaks läbiviimiseks (seemnepurske vallandamiseni).<ref>[http://static.inimene.ee/index.php?disease=e&sisu=disease&did=963 Erektsioonihäire] Inimene.ee</ref><ref>Yoshimura N, Kato R, Chancellor MB, Nelson JB, Glorioso JC.,
''Gene therapy as future treatment of erectile dysfunction''. Expert Opin Biol Ther. 2010 Sep;10(9):1305-14. doi: 10.1517/14712598.2010.510510., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3064945/ Veebiversioon (vaadatud 28.06.2013)]</ref>
meessuguelundi e [[suguti]] (''penis'') pikemajalist (või suguelu algusest peale) võimetust [[suguakt]]iks piisava [[erektsioon|jäikpundumise]] ehk kõvastumise saavutamist, vahekorra rahuldavaks läbiviimiseks (seemnepurske vallandamiseni).<ref>[http://static.inimene.ee/index.php?disease=e&sisu=disease&did=963 Erektsioonihäire] Inimene.ee</ref>Erektiilsed häired võivad tuleneda nii psühholoogistest, neuroloogilistest, hormonaalsetest, arteriaalsetest jpt organismi, nii patoloogilistest kui normaalsestest füsioloogilistest seisunditest (ka vananemine).Ajutisi erektiilseid häireid tuleb ette valdaval enamikul meestest ning neid ei loeta erektsioonihäireteks, eelkõige nende ajutise loomu tõttu.<ref>''Professional Guide to Diseases'', 9th Edition, lk 1336-1337, 2008, [[Lippincott Williams&Wilkins]], ISBN 0 7817-7899-9 [http://books.google.ee/books?id=1h6vu60L6FcC&pg=PR13&lpg=PR13&dq=Professional+Guide+to+Diseases&source=bl&ots=jBBa1iLomx&sig=VoIRltt2O2p-aNLhkKdU4LA0S_8&hl=et&sa=X&ei=1SRZUZHzAsXL0AWS9ICADQ&ved=0CDsQ6AEwAg Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 26.06.2013)]</ref> ▼
Erektiilsed häired, mida hinnatakse esinevat kuni 150 miljonil mehel maailmas<ref>Yoshimura N, Kato R, Chancellor MB, Nelson JB, Glorioso JC.,
▲
==Erektiilsuse füsioloogiline kirjeldus==
15. rida ⟶ 17. rida:
===''Impotentia organica''===
* [[kroonilised südamehaigused]]
* [[diabeet]]
26. rida ⟶ 28. rida:
* [[Peyronie tõbi]]
* [[toitumuslik]] (liigne kehakaal)
* [[toitumuslik]]- [[vitamiinid]]e :[[E-vitamiin]]i,[[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]i, [[Kaltsiferoolid|D-vitamiin]]i <ref>Marc Sorenson and William B. Grant, ''Does vitamin D deficiency contribute to erectile dysfunction?'',[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3427191/ Veebiversioon (vaadatud (27.06.2013)]</ref> ning [[C-vitamiin]]i vaegus,
* [[neerupuudulikkus]] (korduvalt [[dialüüs]] i läbinud meestest 56%-l esineb impotentsust)
* [[testosteroon]]i taseme langus ning [[luteiniseeriv hormoon|luteiniseervia hormooni]] taseme tõus (vt ka [[ajuripats]])
* [[alkohol|alkohoolsete jookide]], [[nikotiin]]i , [[narkootikumid|narkootiliste preparaatide]] pikemajaline ja/ka liigtarvitamine
* erektiilsuse avaldumist takistab ka pidev
* pikemaajaliselt tarbitavate mitmete ravimite poolt põhjustatud ([[Beeta-adrenoblokaatorid]], psühhotroopsed ravimid (sh [[antidepressandid]])
* [[kesknärvisüsteem]]i häired
* [[suguelund]]ite piirkonna ning pea
Kui on tuvastatud, et erektiilne häire ei ole põhjustatud organismi füsioloogilis-anatoomilistest eripäradest siis peaks olema meestel võimalik erektsiooni saavutada [[masturbeerima|masturbeerides]].<ref>''Professional Guide to Diseases'', 9th Edition, lk 1336-1337, 2008, [[Lippincott Williams&Wilkins]], ISBN 0 7817-7899-9 [http://books.google.ee/books?id=1h6vu60L6FcC&pg=PR13&lpg=PR13&dq=Professional+Guide+to+Diseases&source=bl&ots=jBBa1iLomx&sig=VoIRltt2O2p-aNLhkKdU4LA0S_8&hl=et&sa=X&ei=1SRZUZHzAsXL0AWS9ICADQ&ved=0CDsQ6AEwAg Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 26.06.2013)]</ref>
45. rida ⟶ 47. rida:
*vajadusel mehe läbivaatus
*hormoonuuringud
*geeniteraapia
*laboritestid üldtervisliku seisundi hindamiseks: glükoosi taluvuse test (ingl k glycose tolerance test (Märkus: mujal maailmas 4-6 tundi kestev test, meil ühekordset vere glükoosisisalduse määramist peale suure koguse glükoosivee joomist), vere suguhormoonide sisalduse analüüsid,
*vanematel kui 45-aastastel meestel ka test [[eesnäärme kasvaja suhtes
56. rida ⟶ 59. rida:
===Tabletiravi===
{{ravi}}
Erektiilsete häirete korral määratakse arsti poolt mitmeid [[PDE5-inhibiitorid|PDE5-inhibiitorite]] klassi kuuluvaid [[retseptiravim]]eid, nagu Viagra jpt.
*[[Viagra]] (sildenafiil (sildenafiiltsitraat). Väljavõte ravimiomaduste kokkuvõttest Eesti Ravimisregistris registreeritud erektsioonihäiretega täiskasvanud meeste ravimile VIAGRA:
{{cquote|"Ajalises seoses VIAGRA kasutamisega on turuletulekujärgselt teatatud tõsistest kardiovaskulaarsetest sündmustest, sealhulgas müokardi infarktist, ebastabiilsest stenokardiast, kardiaalsest äkksurmast, ventrikulaarsest arütmiast, tserebrovaskulaarsest hemorraagiast, transitoorsest isheemilisest atakist, hüper- ja hüpotensioonist. Enamikul, aga mitte kõigil neist patsientidest olid juba eelnevalt olemas kardiaalsed riskifaktorid. Paljud nimetatud sündmused leidsid aset kas seksuaalvahekorra ajal või lühikese aja vältel pärast seda; vaid üksikud juhud leidsid aset lühikese aja vältel pärast VIAGRA sissevõtmist ja ilma seksuaalse tegevuseta. Ei ole võimalik otsustada, kas nimetatud nähud on seotud siin mainitud või mõnede muude teguritega. "}}
<ref>[http://193.40.10.165/register/register.php?lk=1&otsi=J&keel=est&inim_vet=inim&raviminimi=viagra&ta_eesti=&ta_inglise=&ta_ladina=&atc=&mlhoidja=&spckp_algus=&spckp_lopp=&pilkp_algus=&pilkp_lopp=&naidustus=&mlnr=&mlkp_algus=&mlkp_lopp= Eesti humaanravimite register]</ref><ref>[http://www.ema.europa.eu/docs/et_EE/document_library/EPAR_-_Product_Information/human/000202/WC500049830.pdf VIAGR ravimiomaduste kokkuvõte (vaadatud (26.06.2013)]</ref>
===Geeniteraapia===
Tuleviku tarbeks töötakse välja geeniteraapiaid täiskasvanud meeste erektiilse düsfunktsionaalsuse raviks:
*NO (lämmastik oksiid, ingl k nitric oxide)/cGMP süsteem
*Ioonikanalid ja inglise keeles ''gap junctions''
*[[Oksüdatiivne stress|Oksüdatiivse stressi]] kontrollmehhanismid
*[[Kasvufaktorid]] (inglise keeles ''growth factors'')
*RhoA/Rho kinaasi süsteem
*[[Tüvirakk|tüvirakud]] jpt.
<ref>Hartmut Porst, Jacques Buvat,''Standard Practice in Sexual Medicine'', Blackwell Publishing, 2006, ISBN 978-1-4051-5719-3, 10.peatükk, ''Future Treatment Aspects of Erectile Dysfuncton : Gene Therapy and Tissue Engineering'', [http://books.google.ee/books?id=S4GJio79XOUC&pg=PA119&dq=Gene+therapy+as+future+treatment+of+erectile+dysfunction&hl=et&sa=X&ei=Mj_NUZvuAsn3sgabv4Fw&ved=0CC0Q6AEwAA#v=onepage&q=Gene%20therapy%20as%20future%20treatment%20of%20erectile%20dysfunction&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 28.06.2013)]</ref>
<ref>Yoshimura N, Kato R, Chancellor MB, Nelson JB, Glorioso JC.,
''Gene therapy as future treatment of erectile dysfunction''. Expert Opin Biol Ther. 2010 Sep;10(9):1305-14. doi: 10.1517/14712598.2010.510510., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3064945/ Veebiversioon (vaadatud 28.06.2013)]</ref>
===Afrodisiakum===
{{Vaata|Afrodisiakum}}
72. rida ⟶ 87. rida:
== Vaata ka ==
*[[Androloogia]]
*[[
*[[Erektiilkude]]
*[[Priaprism]]
78. rida ⟶ 93. rida:
*[[Seksuaalsus]]
*[[Suguti]]
*[[Meeskusiti]]
*[[Sugutung]]
*[[
== Lisalugemist ==
| |||