Ivan Orav: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Jkristjan (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Ivan Orav.JPG|pisi|Ivan Orav [[Andrus Vaarik]]u esitluses.]]
'''Ivan Orav''' on eesti [[kirjanik]]u [[Andrus Kivirähk|Andrus KivirähaKivirähki]] loodud kirjanduslik tegelane, kes kerkis esile alates [[1992]]. aastast [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] huumorirubriigis ning kelle fiktiivsed mälestused on ilmunud ka raamatuna, pealkirja all "Ivan Orava mälestused, ehk,. Minevik kui helesinised mäed" ([[1995]], 2. ja täiendatud trükk [[2001]]). [[2008]]. aastal ilmus Orava mälestuste kolmas trükk ehk juubeliväljaanne, välja anti ka mälestuste audioversioon[[audioraamat]], kus teksti loeb [[Andrus Vaarik]].
 
Orav sündis KivirähaKivirähki järgi [[1908]]. aasta [[1. september|1. septembril]] ja suri [[2009]]. aasta 19. juunil õlle ja viina koospruukimise tõttu tekkinud haiguse tõttu, ning on maetud [[Tallinn]]asse [[Vabaduse väljak]]ule. Tema mälestuseks rajati sinna kõrge [[Vabadussõja võidusammas|klaasist rist]]. Elukutselt oli ta [[sepp]]. Oma mälestustes meenutas ta nii sõjaeelse Eesti Vabariigi kui ka [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] aega, tehes kõike läbi pseudoajaloolise absurdihuumori. Orav kuion jäänud alati tõsimeelseks Eesti patrioodiks jäänu, võidelnud alati Nõukogude võimu ja selle sabarakkudega ning teda kartnud kogu EKP Poliitbüroo eesotsas [[Johannes Käbin]]iga. Orava memuaarid lõppevadlõpevad aastaga [[1993]], kuid puhuti on tema tegelaskuju esile astunud ka hiljem, jätkuvalt eriti Eesti Päevalehe artiklites.
 
Aastatel [[1994]]–[[1995]] lavastati Ivan Orava pensionipõlve kajastav teleseriaal "[[Vabariigi valvur]]", kus Orava rollis oli Andrus Vaarik. Ivan Orava tegelaskuju esineb ka KivirähaKivirähki teatrietenduses "Meri ja Orav", kus teda samuti kehastab Vaarik.
 
==Kirjandus==
*''"Ivan Orava mälestused, ehk,. Minevik kui helesinised mäed.''" Tallinn: A. Kivirähk, [[1995]]. Teine, täiendatud trükk [[2001]]. Kolmas, samuti täiendatud trükk (100. juubeli väljaanne), [[2008]].
 
==Välislingid==