Redaktsioon: 6. juuni 2013, kell 08:57 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. juuni 2013, kell 12:57 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{toimeta}}{{vikinda}}{{keeletoimeta}} '''Erütrotsüüt''' ehk '''punalible''' ehk '''punaverelible''' ([[Kreeka keel\|kreekakeelsetest]] sõnadest ἐρυθρός (erythrós) "punane" ja κύτος (kytos) "[[rakk]]") on suletud vere- ja lümfiringlusega loomadel [[hapnik]]ku ja [[süsihappegaas]]i transportiv [[vererakk]].<ref>''Meditsiinisõnastik''. Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Lk 192, [[2004]], Kirjastus [[Medicina]], ISBN 9985-829-55-7</ref> 13. rida ⟶ 12. rida: ====Inimvere kihid==== Vajadusel, kas ~~vereanalüüsi~~[[vereanalüüs]]i ehk ~~doonorvere~~[[doonor]]vere töötlemiseks, tsentrifuugitakse verd ~~antikoagulantidega~~[[antikoagulant]]idega, eraldamaks selle erinevaid osiseid:<ref>Vereanalüüsi kvaliteedi käsiraamat</ref> * pealmine kiht- [[vereplasma]] * keskmine kiht- kohev [[leukotsüüt]]idest ja [[vereliistak]]utest koosnev kiht 19. rida ⟶ 18. rida: ===Erütrotsüütide ülesanne=== Erütrotsüütide ülesandeks on transportida [[kopsud]]est [[hapnik]]ku kõikjale [[kude]]desse ja [[elund\|organitesse]] ning [[kude]]dest [[süsinikdioksiid]]i [[kopsud]]esse. <ref>[[Steven R. Goodman]]. [[Anastasia Kurdia]]. [[Larry Ammann]]. [[David Kakhniashvili]]. [[Ovidiu Daescu]]." The Human Red Blood Cell Proteome and Interactome", Exp Biol Med, December 2007, vol. 232 ,no. 11, 1391-1408, doi: 10.3181/0706-MR-156.[http://ebm.rsmjournals.com/content/232/11/1391.full Veebiversioon (vaadatud 07.05.2013)]</ref> Valdav osa ~~hapnikust~~[[hapnik]]ust ja osa ~~süsinikidioksiidist~~[[süsinikidioksiid]]ist liituvad transpordi ajaks [[hemoglobiin]]iga. [[Hemoglobiin A]] on erütrotsüütide [[tsütosool]]i tähtsaim [[valgud\|valk]]. <ref>[[Steven R. Goodman]]. [[Anastasia Kurdia]]. [[Larry Ammann]]. [[David Kakhniashvili]]. [[Ovidiu Daescu]]." The Human Red Blood Cell Proteome and Interactome", Exp Biol Med, December 2007, vol. 232 ,no. 11, 1391-1408, doi: 10.3181/0706-MR-156.[http://ebm.rsmjournals.com/content/232/11/1391.full Veebiversioon (vaadatud 07.05.2013)]</ref><ref>[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref> Erütrotsüütide [[ensüüm]] [[karboanhüdraas]] kiirendab süsinikdioksiidi muutumist transporditavaks [[vesinikkarbonaad\|vesinikkarbonaadiks]]. ==Ürgsed punalibled== [[Ötzi]]- jäämehe (ingl k ''Tyrolean Ice Man'') muumiat, kes leiti 5300 aastat hiljem, analüüsiti [[röntgenikiired\|röntgenikiirte]] (''X-rays'') ja [[kompuutertomograafia]] kaudu ja avastati Ötzi kehal verejäänukeid. Seda kinnitasid jäämehe arvatavatelt haavakohtadelt leitud verejäänukite hiljutised ~~immunohistokeemilised~~ [[immunotsütokeemia]]analüüsid (kasutati [[ATM]] (''atomic force microscope'') mikroskoopi ja [[Raman]]i spektroskoopi). Jäämehe kudede erütrotsüüdid e (''[[RBC]]'')d on üsna sarnased tänapäeva inimeste vere punalibledega. <ref name="Preservation of 5300 year old red blood cells in the Iceman">[[Marek Janko]], [[Robert W. Stark]], [[Albert Zink]], doi: 10.1098/rsif.2012.0174, J. R. Soc. Interface , October 2012, vol. 9, no. 75, pages 2581-2590. [http://rsif.royalsocietypublishing.org/content/9/75/2581.full Veebiversioon (vaadatud 04.05.2013]</ref> ==Erütrotsüütide morfoloogia ja liikuvus== 35. rida ⟶ 34. rida: Läbimõõt: 7-8 μm (oleneb kasutavatest laboratoorsetest tehnikatest) Paksus: 1-2 μm Koostis: peamiselt [[vesi]](ligi 70%), [[hemoglobiin]], [[rasv]]ad,[[glükoos]] ~~suhkrud~~ ja [[ensüüm]]id, [[vitamiinid]]<ref>[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 176,[[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref><ref>Weatherall et al ,19.1. 1983</ref> Iga erütrotsüüt võib, normaalse füsioloogiaga inimesel, sisaldada ~270 miljonit [[hemoglobiin]]i [[molekul]]i<ref>http://www.sigmaaldrich.com/life-science/metabolomics/enzyme-explorer/learning-center/plasma-blood-protein/hemoglobin-heme-products.html</ref> Ringlus: keskmiselt üks kord minutis (st 2 korda läbi südame ja kapillaaride) Elutsükkel: ringleb keskmiselt 100-120 päeva.<ref>Dudek 2011</ref><ref>[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 177, lk 215-219, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref><ref>http://www.sigmaaldrich.com/life-science/metabolomics/enzyme-explorer/learning-center/plasma-blood-protein/hemoglobin-heme-products.html</ref> Peamiseks energiaallikaks on [[glükoos]]<ref>Dudek 2011</ref> Erütrotsüüdid on väga tundlikud [[elektromagnetkiirgus]]e suhtes (nt ultraheli) ja võivad kergesti hävineda.<ref>Health Protection Agency Report 2008</ref> Arvukus: normaalse füsioloogiaga inimvere erütrotsüütide arvukus on 4-8 x 10 <sup>6</sup> erütrotsüüti 1 ml/inimvere kohta.<ref>http://www.sigmaaldrich.com/life-science/metabolomics/enzyme-explorer/learning-center/plasma-blood-protein/hemoglobin-heme-products.html</ref> ===Erütrotsüüdid ja veregrupid=== {{Vaata\|Veregrupid}} Erütrotsüütide pinnal on [[süsivesikud\|süsivesikuid]] sisaldavaid valguosisega aineid- [[glükoproteiin\|glükoproteiine]], mida loetakse [[veregrupitegur\|veregrupiteguriteks]].<ref>[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, [[2011]], toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], 6 peatükk, ''VERI'', lk 168-172, ISBN 9985-829-36-0</ref>Inimese veregrupi kuuluvus määratakse ära laborianalüüsidega, erütrotsüütidel tuvastatud ~~antigeenide~~[[antigeen]]ide põhjal, selleks kasutavad laborid erinevaid vererühmade süsteeme, nagu:<ref>''Meditsiinisõnastik''. Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Lk 8,151,338,342, 649,[[2004]], Kirjastus [[Medicina]], ISBN 9985-829-55-7</ref> [[ABO - vererühmade süsteem\| ABO-süsteem]] - inimesed kuulvad erütrotsüütide pinnaantigeenide põhjal kas A-,B-,AB või O-vererühma; [[Kelli vererühmade süsteem]]- inimesed kuuluvad vererühma K,Kk või k; 52. rida ⟶ 53. rida: ====Erütrotsüüdid ja valgud==== {{Vaata\|Valgud}} Lisaks hemoglobiinile, mida loetakse erütrotsüütide [[tsütosool]]i tähtsaimaks valguks on teadustöötajad tänapäevaseid laboratoorseid tehnikaid ja abivahendeid kasutades avastanud inimese erütrotsüütides (''[[RBC]]'' des) lisaks veel 750 valku.<ref>Goodman et al 2007</ref> 90. rida: ===Erütrotsütopoees inimestel=== Erütrotsütopoees inimestel toimub diferentseerumata [[tüvirakk]]udest luuüdis, [[luuüdi]] [[vereliistak]]ud omakorda komplekteeritakse arvatavasti [[megakarüotsüüt]]idest, kuid selle täpset mehhanismi pole suudetud senini kirjeldada.<ref>[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, [[2011]], toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], 6 peatükk, ''VERI'', lk 168-172, ISBN 9985-829-36-0</ref><ref>Ledingham et al 2000</ref><ref>Weatherall et al, 19.8,1983</ref>[[Proerütroblastid]]el (e noortel erütrotsüütidel) on veel alles [[hemoglobiin]]i tootmiseks vajalikku [[ribonukleiinhape]]t, mis värvumisel on nähtav võrgustikuna. Noored erütrotsüüdid ehk eel-punalibled läbivad [[retikulotsüüdid\|retikulotsüütideks]] arenemisel mitmeid [[rakugeneratsioon]]e enne kui nad liiguvad luudest vereringesse.<ref>[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 177, lk 215-219, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref> Punaverelibledeks muutuvad [[punane luuüdi\|punase luuüdi]]rakud (norm. sisaldus on 20% punasest luuüdist) hakkavad tasapisi (norm täiskasvanul 2 milj/sek<ref>http://www.sigmaaldrich.com/life-science/metabolomics/enzyme-explorer/learning-center/plasma-blood-protein/hemoglobin-heme-products.html</ref>) täituma valguga [[hemoglobiin]]. Punased verelibled on rakud, millede loome käigus ei sünteesita [[DNA]]d ja [[RNA]]d, puudub [[mitokonder]] ja [[rakutuum]] ning paljunemisvõime.<ref>Ledingham et al 2000</ref><ref>''Meditsiinisõnastik''. Tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. Lk 627, [[2004]], Kirjastus [[Medicina]], ISBN 9985-829-55-7</ref> Punaste vereliblede [[Rakutuum\|tuum]] peab rakust kaduma enne, kui [[rakk]] [[vereringe]]sse pääseb. Erütrotsüütide teket (nii stimulatsioon kui ka inhibeerimine) reguleerib põhiliselt [[neerud]]es komplekteeritava [[glükovalk\|glükovalgu]] hormooni [[erütropoetiin]]i ringlus.<ref>Dudek 2011</ref><ref>[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 177, lk 215-219, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref>Selle hulk veres tõuseb, kui hapniku hulk neerukoes langeb. Erütrotsüütidega ringlevad veel ka [[erütroblast]]id, [[erütrofaag]]id.<<ref>Meditsiinisõnastik 2004</ref>Lisaks nimetatud hormoonile mõjutavad oluliselt punase luuüdi normaalseid funktsioone veel ka mitmed mikrotoitained, nagu [[B12-vitamiin\|B<sub>12</sub>-vitamiin]], foolhape ja suure tõenäosusega ka [[B6-vitamiin\|B<sub>6</sub>-vitamiin]], [[Vitamiin C]],[[B2-vitamiin\|B<sub>2</sub>-vitamiin]] ja [[E-vitamiin]].<ref>Ledingham et al 2000</ref> ===Erüptoos inimestel=== Organismis vabaneb ja komplekteeritakse rakkude pideva uuenemise tõttu teatud kogus erütrotsüüte. Hävivate punaliblede [[rakumembraan]] lõheneb ja vabaneb [[hemoglobiin]]. [[Hemolüüs]]i (ja ka teiste füsioloogiliste protsesside) tõttu hävib ja asendatakse [[retikulotsüüdid\|retikulotsüütidega]], iga ööpäevaga 1% kogu punaliblede arvust.<ref>[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 177, lk 215-219, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref>Erütrotsüütide ehk punaliblede keskmine eluiga on umbes 4 kuud, mille järel nad lammutatakse peamiselt [[makrofaagisüsteem]]is (vananenud termin retikuloendoteliaalsüsteem) ([[põrn]], [[maks]], [[luuüdi]]) [[fagotsütoos]]i teel, protsessi nimetatakse ka [[erüptoos]]iks ehk erütrotsüütide [[apoptoos\|programmeeritud raku surmaks]].<ref>SA TÜ Kliinikum Ühendlabor</ref> Erütrotsüütide valguaines lõhustatakse aminohapeteks mida organism taaskasutab, nagu raudagi.<ref>[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, [[2011]], toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], 6 peatükk, ''VERI'', lk 168-172, ISBN 9985-829-36-0</ref> <ref>[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 177, lk 215-219, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref>Erütrotsüütide ehk punaliblede keskmine eluiga on umbes 4 kuud, mille järel nad lammutatakse peamiselt [[makrofaagisüsteem]]is (vananenud termin retikuloendoteliaalsüsteem) ([[põrn]], [[maks]], [[luuüdi]]) [[fagotsütoos]]i teel, protsessi nimetatakse ka [[erüptoos]]iks ehk erütrotsüütide programmeeritud raku surmaks.<ref>SA TÜ Kliinikum Ühendlabor</ref> Erütrotsüütide valguaines lõhustatakse aminohapeteks mida organism taaskasutab, nagu raudagi.<ref>[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, [[2011]], toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], 6 peatükk, ''VERI'', lk 168-172, ISBN 9985-829-36-0</ref> ====Erütrotsüüdid ja kliiniline meditsiin==== 109. rida ⟶ 108. rida: =====Erütrotsüüdid ja erütropoetiin===== ~~Neerude~~[[Neer]]ude poolt komplekteeritaval hormooni [[erütropoetiin]]i ja erütrotsüütide loome patoloogiatega seostatakse kliinilises meditsiinis paljusid haiguslikke seisundid, nagu : [[nefrogeenne aneemia]], osad neeru pahaloomulised kasvajad komplekteerivad [[erütropoietiin]]i, kroonilised ~~kopsu-~~kopsuhaigused ja ~~südamehaigused~~[[südamepuudulikkus]] põhjustavad raske kuluga [[hüpoksia]]t, komplekteerivad nimetatud [[hormoonid\|hormooni]]. <ref>[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 215-219, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref> 119. rida ⟶ 118. rida: Difosfoglütseraat (2,3-DPG) Ensüümide puudulikkusega seotud haiguslikke seisundeid, diagnoositakse vastavaid laboratoorseid analüüse tellides, tuntuim punaliblede ensüümipuudulikkus on hemolüütiline aneemia ehk punaliblede ehk erütrotsüütide lagunemine, mida seostatakse kliinilises meditsiinis glükolüütilise [[Embden-Meyerhofi tsükkel\|Embden-Meyerhofi tsükli]] ~~ensüümide~~[[ensüümid]]e puudulikkusega, paljud neist on ~~päritavad~~pärilikud [[ATP]] energiatootmise vähemefektiivsed protsessid keha sees, kui erütrotsüütidel pole võimalik energiat Embden-Meyerhofi tsükli käigus omandada siis võtavad nad eluks vajaliku ~~enenrgia~~energia muid metaboolseid radu kasutades. <ref>[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 215-219, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref> :::::Embden-Meyerhofi metaboolne rada ja ensüümipuudulikkus▼ Aldolaas▼ Heksokinaas▼ Glükoos fosfaadi isomeraas▼ Glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas (RBC-G6PD) Püruvaatkinaas (PK) jpt. ▼ ▲:::::Embden-Meyerhofi metaboolne rada ja [[ensüümipuudulikkus]] ▲[[Aldolaas]] ▲[[Heksokinaas]] ▲[[Glükoos fosfaadi ~~isomeraas~~isomeraa]]s [[Glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas]] (RBC-G6PD)<ref>[[SA TÜ Kliinikum Ühendlabor]].''Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogilised uuringud''.[[Glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas]] ([[RBC-G6PD]]), [http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/FG/glykoos-6-fosfaadi%20dehydrogenaas.pdf Veebiversioon (vaadatud 03.05.2013)] ~~(pdf)~~</ref>▼ ▲[[Püruvaatkinaas]] (PK) jpt. <u>Märkus</u>: 134. rida ⟶ 131. rida: =====Vereproovi automaatuuring erütrotsüütidele ja referentsväärtused===== Kaasaegsetes molekulaarbioloogia ja kliinilise meditsiini laborites teostatakse (mh ka haiguslike seisundite diagnoosimisel) mitmeid ~~vere~~vereanalüüse ja erütrotsüütide automaatuuringuid (ka radioaktiivse märgistusainega). Vereproovi uuringud (värvumise meetodil), millede käigus vaadeldakse erütrotsüütide suurust ja kuju ning värvumist, muudavad praktiseerivatel arstidel inimese tervislikku seisundi ja diagnoosi selgitamise ja võimaliku teraapia süsteemsemaks ja patsiendi jaoks ~~lihsamaks~~lihtsamaks. Erütrotsüüte uuritakse vastavate laboratoorsete seadmetega nii hapnikustamise taseme suuruse, arvu, mahu ning muude näitajate kaudu. Erütrotsüütide liigitused: <ref>Weatherall et al ,19.1. 1983</ref> <ref>[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 177, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref> [[anisotsütoos]]- erütrotsüüdid on erineva suurusega [[isotsütoos]]-erütrotsüüdid on ~~võrgse~~võrdse suurusega [[makrostütoos]]- suurpunaliblesus [[mikrotsütoos]]- erütrotsüüdid on väiksemõõtmelised (kuni 5 μm) 148. rida ⟶ 145. rida: [[anisokroomia]] - hapnikustamise varieeruvus [[sferotsütoos]] - kerajate erütrotsüütide esinemine millega kaasneb membraani erütrotsütoos, võib olla geneetiline häire [[elliptotsütoos]] – ~~elliptotsüütie~~elliptotsüütide e ovaalsete erütrotsüütide kiirenenud lagunemine ja aneemiad [[akantotsüüdid]] – ka ogarakud, esinevad rasvade metabolismiga geneetiliste häirete puhul 192. rida ⟶ 189. rida: \|} <u>Märkus</u>: Tabelis on kasutatud rahvusvaheliste [[ühik]]ute e [[SI-ühik]]ute eesliiteid. 212. rida ⟶ 207. rida: \|} Erütrotsüütide mahu määramine vereproovis ei anna mitte alati tulemuslikku pilti inimorganismis toimuvast, nii näiteks on erütrotsüütide maht normaalne [[rasedus]]e, [[tsirroos]]i, [[neerupõletik\|nefriidi]] ~~jms korral.~~<ref>Weatherall et al, 19.4, 1983</ref>jms korral ning [[HIV\|HI-viirusesse]] nakatunuil üksnes kergelt alla normi.<ref>http://cig.salk.edu/extra_html/etc_hiv_diagonstics.htm#cbc</ref> Erinevad laborid võivad kasutada mitmesuguseid mõõtühikuid näiteks saab punaliblede arvu väljendada kas :3,0-6,2 miljon/μL ja/või SI-ühikutes, norm täiskasvanu 3,0-6,2 x 10<sup>12</sup>/L). 245. rida ⟶ 240. rida: [[Chernecky, C.C.]]. [[Casella, L.A.]]. [[Berger, B.J.]]. [[Jarvis,E.]]. [[Lee,D.]].[[Wren.K.]].[[Wren,T.L.]]. ''Laboratory Tests and Diagnostic Procedures.'', Part 2: ''Laboratory Tests and Diagnostic Procedures.'', ''[[Sanders Elsevier]] '', 5th ed, [[2008]], ISBN 978-1-4160-3704-0 [[SA TÜ Kliinikum Ühendlabor]].''Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogilised uuringud''.[http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/analueueside-aineregister/hematoloogilised-uuringudVeebiversioon (vaadatud 03.05.2013)] [[Erütrotsüütide settekiirus]],[http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/DE/erytrotsyytide%20settekiirus.pdf Veebiversioon (vaadatud 03.05.2013)] (pdf)▼ [[Hemogramm]],[http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/HIJ/hemogramm.pdf Veebiversioon (vaadatud 03.05.2013)] (pdf) [[Retikulotsüüdid]] ([[B-Ret]]), [http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/RS/retikulotsyydid.pdf Veebiversioon (vaadatud 03.05.2013)] (pdf) 253. rida ⟶ 247. rida: ==Välisallikad== ▲[[SA TÜ Kliinikum Ühendlabor]].''Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogilised uuringud''.[[Glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas]] ([[RBC-G6PD]]), [http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/FG/glykoos-6-fosfaadi%20dehydrogenaas.pdf Veebiversioon (vaadatud 03.05.2013)] (pdf) [[SA TÜ Kliinikum Ühendlabor]].''Tartu Ülikooli Kliinikumi vereanalüüsi kvaliteedi käsiraamat''. [http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/attachments/060_060_veenivere_votmise_juhend.pdf Veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)] (pdf) ▲[[Erütrotsüütide settekiirus]],[http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/DE/erytrotsyytide%20settekiirus.pdf Veebiversioon (vaadatud 03.05.2013)] (pdf) [[Unified Human Interactome]] ([[UniHI]]). ''An Entry Gate to the Human Protein Interactome''. [http://itb.biologie.hu-berlin.de/~futschik/publis/UniHI.Supplement.pdf Veebiversioon (vaadatud 07.05.2013)] (pdf) [[Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu]]. ”Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu”, VV määrus, 8. peatükk, [[Laboriuuringud, lahangud ja kudede transplantaadid]] ~~§ 66.(1), Vere, kehavedelike ja eritiste rakkude uuringute piirhinnad, [https://www.riigiteataja.ee/akt/122122011042, Veebiversioon (vaadatud 03.05.2013)]~~ 266. rida ⟶ 258. rida: [[Kategooria:Füsioloogia]] [[Kategooria:Biokeemia]] [[Kategooria:~~Orgaaniline~~Kliiniline hematoloogia\| ~~keemia~~]] [[Kategooria:Hematoloogia\| ]]▼ [[Kategooria:Histoloogia]] ▲[[Kategooria:~~Hematoloogia\|~~ Tsütoloogia]] {{Link FA\|ja}}

Erütrotsüüt: erinevus redaktsioonide vahel