Südame rütmihäired: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
308. rida:
===Ventrikulaarne ekstrasüstoolia (VES)===
{{Vaata|Ventrikulaarne ekstrasüstoolia (VES)}}
Ekstraüstolite esinemine on enamasti juhuslik, kuid võib avalduda ka kindel muster. Rütmi, mille iga teine südamelöök on ekstrasüstol, nimetatakse bigeminusrütmiks. Eelnevale sarnane on trigeminus rütm. Sellisel juhul on iga kolmas südamelöök VES. Mitme ventrikulaarse ekstrasüstoli koosesinemisel nimetatakse paarina esinevaid vahelööke kupletiks. Kolmest järjestikusest VESist koosnevat kompleksi nimetatakse tripletiks. Alates neljast järjestikusest VESist loetakse rütmi ventrikulaarseks tahhükardiaks. Mõningates käsitlustes loetakse ventrikulaarseks tahhükardiaks ka kolme järjestikust VESi.
<center><gallery>
Pilt:Ekg_es_vescouplet_bionerd.jpg|Kupletina esinev ventrikulaarne ekstrasüstoolia. Põhirütmiks on siinusrütm.
Pilt:Ekg bigeminus strip bionerd.jpg|Bigeminusrütm. Iga teine südamelöök on vatsakeste ekstrasüstol. Põhirütmiks on siinusrütm.
Pilt:Ekg_es_tach_bionerd.jpg|Polütoopsed ehk mitmest koldest pärinevad ventrikulaarsed ekstrasüstolid. Põhirütm on siinusrütm.
Pilt:E315_(CardioNetworks_ECGpedia).jpg|Üksikud vatsakeste vahelöögid. Põhirütm on siinusrütm.
</gallery></center>
===Ventrikulaarne tahhükardia===
|