Mílose Venus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2013}}
[[Pilt:Venus de Milo Louvre Ma399 n4.jpg|pisi|Mílose Venus]]
'''Milose Venus''' on tuntud kreeka skulptuur, mis pärineb [[hellenism|hellenistlikust]] ajastust (ca
===Ajalugu===
Skulptuur loodi hellenistlikul ajastul, umbes
===Avastamine===
Skulptuuri büst leiti 8. aprillil 1820. aastal [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saarelt Miloselt. Saar kuulus sel ajal [[Ottomani impeerium]]ile ning avastajaks oli Yorgos Kentrotase, lihtne talupoeg, kes oli parasjagu otsimas kive oma põllule piirde ehitamise tarvis. Talupoega aitas avastamise käigus ka arheoloogiahuviline prantsuse mereväe noorohvitser [[Olivier Voutier]]. Nad leidsid skulptuuri alumise osa ning mitmed fragmendid, mis samuti kujule kuulusid, näiteks juuksekrunn. Hiljem leidis Kentrotase kaevamise käigus ka kaks piilarit, kolm pealiskirjaga alusplaati, puuvilja hoidva käe ning veel mõned käeosad.
Voutier asus veenma Prantsusmaa konsulit kuju ära ostma. Maadeavastaja [[Jules Dumont
Nagu tehti eranditult kõikide kahjustatud või rikutud kunstiteostega, vaadati ka ,,Milose Venus’’ enne eksponeerimist üle. Ettevõtmise eesotsas oli Bernard Lange. Restaureerimise projekt inspireeris Lange’i otsima Venuse käsi, mis kuju transportimise käigus kaduma läksid, samuti plaanis mees rekonstrueerida puuduvad osad. Lõpuks ta siiski loobus oma ideest ning saatis kuju tagasi, ilma et oleks midagi juurde lisanud. Ainsad restaureeritud osad on kuju nina, alahuul, parema jala suur varvas ning mõned puudujäägid skulptuuril kujutatud kangal.
===Skulptuuri kirjeldus===
Milose Venus on pikemat kasvu naise kujutis (
Materjaliks on kasutatud Parose marmorit (marbre de Paros). Algselt olid kuju ülemine ja alumine osa ühendatud metallist tappidega, mis kinnitati puusade ümbruses. Kinnititeks kasutati pliitükke, mis aja jooksul oksüdeerimisel kannatada said. Skulptuuri alaosa restaureeriti 1871. aastal.
Tapijäljed vasaku käe kinnituskohas viitavad asjaolule, et käsi oli veel hilisemal ajal kuju küljes. Vastupidiselt on aga parema käe kinnituskoht sile, kus tapijäljed puuduvad. Sellest võib järeldada, et käsi läks kaduma juba antiikajal mingi õnnetuse tagajärjel.
|