Pööravere mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
17. rida:
krahvitar Stenbock) müüs oma poja krahv [[Jacob Magnus de la Gardie]] nõusolekul 8. märtsil [[1800]] Pööravere mõisa juurde kuulunud [[Perriwerri]] (Pärivere) veski ja samanimelise talu 3000 hõbe- ja 2000 [[bankorubla]] eest [[Are]] mõisaomanikule major [[Carl Gustav von Fischbach]]ile.
Pärast ülemõuemeistri lesestunud krahviproua Magdalena de la Gardie surma, kuulutati tema pärandile konkurss, kus Pööravere hinnati hooneteta 40 000 hõberubla peale. [[1807]] toimunud enampakkumisel müüdi mõis [[1808]] aasta alguses 48 000 hõberubla eest leitnant [[Adolph von Oettingen]]ile. Viimane pantis selle 15. märtsil [[1817]]. aastal vendadele, kapten Eduard ja
Alexander Middendorff võttis osa mitmest ekspeditsioonist ja valiti [[1845]]. aastal [[Venemaa Teaduste Akadeemia]] liikmeks. [[1857]]. aastal asus ta põllumehena elama [[Tartumaa]]le [[Hellenurme mõis]]a. Ta oli mitme teadusliku organisatsiooni president ja auliige. Pööraveres oli tal hobusekasvatus, kus kasvatati poolverd [[ardenni tõug]]u hobuseid. Ta oli [[eesti punane veis|eesti punase veise]] ja [[tori hobusetõug|tori hobusetõu]] aretaja.
Pööraveres asus ka [[viinavabrik]] ja [[tuuleveski]]. Rentnikud vahetusid sageli ning [[1873]]. aastal mainib uus valitseja oma mälestustes, et Pööraveres ei olnud tema ametisse tulles veel ühtegi talu päriseks ostetud. Mõisa alla kuulusid tol ajal järgmised külad: [[Mõisaküla]], [[Leho]], [[Soosalu (Halinga)|Soosalu]], [[Eametsa (Halinga)|Eametsa]] ja [[Tühjasmaa]] (Tüchasmois). Pööravere külade talupoegadel oli palju tuuleveskeid. Mõned agaramad möldrid ostsid vilja kokku, jahvatanud ära ja viinud siis [[Sindi]] või [[Pärnu]] turule.
Pärast [[Alexander Theodori]] surma [[1894]]. aastal, sai Pööravere omanikuks tema poeg [[Ernst von Middendorff]] (10.01.1851. – 19.04.1916.), kelle elukohaks oli samuti [[Hellenurme]]. Pärast Eesti iseseisvumist mõis riigistati ja peamõisa maad tükeldati ning jagati [[1920]]. aastal 18. krundiks.
| |||