64-bitine arvutiarhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
7. rida:
Protsessori registrid on tavaliselt jaotatud mitmesse rühma: täisarvud, murdarvud, [[SIMD]] (''Single instruction, multiple data''), kontrollsummad ja (vanemates disainides) spetsiaalsed registrid aadresside ja indeksite jaoks. Moodsamates protsessorites saab mälu adresseerimiseks kasutada ainult täisarvu- ja/või aadressiregistreid. Nende registrite suurus limiteerib tavaliselt otseselt adresseeritava mälu hulga, isegi kui protsessoris on laiemaid registreid, näiteks murdarvude registrid.
Enamuses suure jõudlusega 32-bitistes ja 64-bitistes protsessorites (mõned erandid on [[ARM (arvutiarhitektuur)|ARM]] ja 32-bitised [[MIPS protsessor]]id) on sisse ehitatud eraldi murdarvudel opereerimiseks mõeldud riistvara, mis sageli baseerub 64-bitistel andmeühikutel. Näiteks x86/x87 arhitektuuril on instruktsioonid, mis on suutelised laadima ja hoidma mälus 32-bitiseid ja 64-bitiseid murdarve, kuid protsessorisisesed andmestruktuurid ja registrid võivad olla ka 80 bitti laiad.
==Piirangud==
| |||