Bagdad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
1. rida:
{{viita}}
{{See artikkel|räägib linnast; filmi kohta vaata artiklit [[Bagdad (film)]]}}
{{linn/Iraak
25. rida ⟶ 26. rida:
== Ajalugu ==
[[637]] vallutas [[Kalifaat]] kindrali [[Sa'ad ibn Abi Waqqas]]i juhtimisel [[Pärsia]] senise pealinna [[Ktesiphon]]i, mis asus kohast, kus
▲[[637]] vallutas [[Kalifaat]] kindrali [[Sa'ad ibn Abi Waqqas]]i juhtimisel [[Pärsia]] senise pealinna [[Ktesiphon]]i, mis asus kohast, kus tänapäeal Bagdad asub, 32 km kagus. Vallutuse käigus tsiviilelanikkonda säästeti, aga [[palee]]d pandi koos [[arhiiv]]idega põlema. Siiski liikus piirkonna poliitiline ja majanduskeskus mujale, nii et Ktesiphoni elanikud jätsid oma linna mõne aja pärast, eriti pärast Bagdadi asutamist, maha.
[[758]] hakkas kaliif [[Abū Ja‘far al-Mansūr]] plaanima uue linna rajamist Ktesiphoni lähedusse. Ta palkas kõikjalt maailmast [[arhitekt]]e, uurijaid ja kunstnik]]ke, et need hakkaksid uue linna jaoks plaane tegema. Ehitustöölisi saabus kohale üle 100 000. Ehitustööd algasid lõpuks [[30. juuli]]l [[763]]. See kuupäev valiti sellepärast, et päike asus sel päeval [[Lõvi (astroloogia)|Lõvi]] tähtkujus, mis sümboliseeris [[tuli|tuld]] ning seostus tootlikkuse, uhkuse ja laienemisega.
36. rida:
Linna ehitamisel kasutati [[kuup|kuubi]]kujulisi [[tellis]]eid, mille külje pikkus oli 46 cm. [[Tigris]]est kaevati ehitusplatsile [[kanal]], mis pakkus [[vesi|vett]] nii inimestele tarbimiseks kui telliste valmistamiseks. Lisaks kasutati Bagdadis paljude hoonete rajamisel [[marmor]]it ja Tigrise kaldale laskusid marmorist astmed.
Linna ringikujuline ja keskelt radiaalsete tänavatega põhiplaan on tüüpiline Pärsia [[Sassaniidid]]e linnaehituskultuurile. Näiteks pool tuhat aastat varem rajatud [[Gur]] on põhiplaanilt Bagdadiga peaaegu identne: ka see on ringikujuline ning selle keskel on tempel ja selle lähedal [[valitsus]]e hooned, aga linna keskmest lähevad kiirtena laiali tänavad. Sellele vastandub [[
Linnal aitas kasvada strateegiliselt tähtis asukoht [[kaubatee]]de ristumiskohal, mis kulgesid idast läände ja piki Tigrist põhjast lõunasse. Ühest küljest oli linnas külluses vett, teisest küljest oli seal kuiv [[kliima]]. Niivõrd rikkalik veevaru polnud tollal tavaline. Linnas peeti igas kuus [[laat]]a.
| |||