Luuüdi: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 62 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}{{toimeta}}
'''Luuüdi''' ehk '''üdi''' ([[ladina keel]]es ''medulla ossium'') on enamiku [[selgroogsed|selgroogsete]] (sealhulgas inimese) [[toruluu]]de [[diafüüs]]ide õõsi ja [[käsnollus]]e õõnsusipõrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete [[vererakk]]ude [[tüvivorm]]e.<ref>Meditsiinisõnastik 2004</ref><ref>Roosalu, 2010</ref>
 
Luuüdis toimub peamine [[hematopoees]]- [[erütropoees]], [[leukotsütopoees]] ja osaliselt ka [[lümfotsütopoees]] (hiljem küpsevad lümfotsüüdid [[tüümus]]es).<ref>Nienstedt et al 2011</ref>
Noorte indiviidide luuüdi on punast värvi ja seetõttu nimetatakse seda [[punane luuüdi|punaseks luuüdiks]]. Toruluudes muutub see aja jooksul [[kollane luuüdi|kollaseks luuüdiks]].
Noorte indiviidide kasvamise ajal on luuüdi ülekaalukalt aktiivne e [[punane luuüdi]] (4.-5.eluaastaks on juba osa muutunud rasvastunud luuüdiks).<ref>Nienstedt et al 2011</ref> Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt punase luuüdiga [[lameluu]]des, nagu [[koljuluu]]d,[[lülisamba lüli]]d, [[puusaluu]]d, [[abaluu]]d, [[rinnakuluu]], [[roie|roided]]. Toruluude [[epifüüs]]ides asendub see aja jooksul mitteaktiivse e [[kollane luuüdi|kollase luuüdiga]].<ref>Normaalne veri ja luuüdi</ref>
 
Punases luuüdis komplekteeritakse [[erütrotsüüt]]e, [[granulotsüüt]]e ja [[trombotsüüt]]e. Punases luukoes asuvad [[luukoerakk|luukoerakud]] komplekteerivad ka uut [[luukude]]t.<ref>Roosalu, 2010</ref>
 
{{pooleli}}
 
 
== Vaata ka ==
*[[Imetajate rakutüüpide loetelu]]
*[[Veri]]
*[[Erütrotsüüdid]]
*[[Luuüdipunktsioon]]
*[[Luu]]
*[[Luustik]]
 
 
== Viited ==
{{Viited|}}
 
==Kasutatud kirjandus==
*Meditsiinisõnastik. Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. [[2004]], Kirjastus [[Medicina]], lk 440, 627, ISBN 9985-829-55-7.
*[[SA TÜ Kliinikum]]. Hematoloogia- Onkoloogia Kliinik. ''Normaalne veri ja luuüdi''. [http://www.kliinikum.ee/ho/info-patsiendile/80-normaalne-veri-ja-luuuedi Veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)] (pdf)
*[[Meeli Roosalu]]. ''Inimese anatoomia''. lk 26, Kirjastus [[Koolibri]]. [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.
*[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, lk 166-167, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.
 
Punases luuüdis tekib [[erütrotsüüt]]e, [[granulotsüüt]]e ja [[trombotsüüt]]e.
 
[[Kategooria:Anatoomia]]
[[Kategooria:Füsioloogia]]
[[Kategooria:Histoloogia]]