Vitamiinid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
 
{{See artikkel|räägib mikrotoitainetest; ansambli kohta vaata artiklit [[Vitamiin (ansambel)]]}}
{{keeletoimeta}}{{toimeta}}
'''Vitamiinid''' on [[organismid]]e normaalseks kasvuks, arenguks, paljunemiseks ning metabolismiks hädavajalike [[mikrotoitaine]]te rühm, millesse kuuluvad looduslikes toitainetes esinevad [[madalmolekulaarne aine|madalmolekulaarsed]] [[orgaaniline ühend|orgaanilised]] [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsed ühendid]]. Vitamiinid kui [[mikrotoitaine]]d on [[põhibioelemendid]], mida organismid, valdavas enamikus, eksogeensete allikateta ei sünteesi ja [[elusorganism]] vajabvajavad neid normaalsel elutegevusel üksnestoitumisel μg-des (mikrogramm, valdavas enamuses), kuidet neist [[koensüümid|koensüüme]] ja [[signaalmolekulid|signaalmolekule]] komplekteerida. nendeVitamiinide kestev [[defitsiit]] võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla.<ref>Zilmer et al.2010.</ref><ref>Laterra, J., et al.1999</ref>Vitamiinid<ref>Koolman onet al 2003</ref>

Vitamiinide vajalikudvajalikkus looduslikust keskkonnast (vabast loodusest) eraldatud [[elusorganism]]idele: nii [[prokarüoodid|prokarüootidele]] kui ka [[eukarüoodid|eukorüootidele]] (loomad, inimesed jt) võib tuleneda [[ensüüm]]ide, mis [[koensüüm]]ide [[biosüntees]]il osalevad, [[mutatsioon]]idest.<ref>Koolman et al 2003</ref><ref>Gerald F. Combs, Jr.,2012.</ref><ref>www.interchemie.com</ref>
 
Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas (ajalooliselt) ei ole [[valgud]], [[rasvad]], [[süsivesikud]], [[vesi]], [[mineraalid]], [[elektrolüüt|elektrolüüdid]] ja [[sool]]ad.
21. rida ⟶ 24. rida:
==Vitamiinid looduslikus keskkonnas==
{{Vaata|Taimed}}
Looduses kasvavadkasvavate mikroorganismide ja normaalsete [[taimed]]e [[taimerakk|rakud]] ja [[kude|koed]] sünteesivad,on fotosünteesi[[autotroof]]id kaudu,ja peavad elus püsimiseks valdava enamiku kasvuks ja arenguks ning kaitseks vajalikke vitamiiniühendeid endogeenselt ise sünteesima (ka fotosünteesi kaudu).<ref>S.S. Bhojwani et al.1996</ref>Looduses kasvavatelt taimedelt on biokeemia jt teadusdistsipliinide laborites eraldatud [[kasvuregulaatorid]] ja bioaktiivsed taimsed ühendid, nimetatud ka teisesteks (e sekundaarseteks) [[metaboliit|metaboliitideks]]. 90% maal söödavatest ainetest on taimset päritolu, samuti püütakse [[taimed|taimi]] rakendada ka inimeste, ja nende poolt kodustatud loomade, haiguslike seisundite ennetamisel ja raviks.
 
===Teisesed metaboliidid===
220. rida ⟶ 223. rida:
Inimeste ja biokeemia teaduse valdkondades klassifitseeritakse vitamiine inimkehast lähtuvalt:<ref>Zilmer et al 2010</ref>
 
'''Heterogeensuse alusel jagatakse vitamiinid:'''
Ajaloolisest aspektist lähtuvalt (vitamiini faktorite avastamine ja eraldamine) jagatakse vitamiinid:
 
:::* [[rasvlahustuvad vitamiinid]] (vitamiinide metabolism ja ringlus eelkõige [[lümfiringelümfisüsteem]]i ja ka närvisüsteemi kaudu)
:::* [[vesilahustuvad vitamiinid]] (vitamiinide metabolism ja ringlus suuresti [[vereringe]] aga ka närvisüsteemi kaudu)
 
439. rida ⟶ 443. rida:
===Vitamiinid ja koensüümid===
{{vaata|Koensüümid}}
Vitamiinid on väga erineva keemilise struktuuri ning keemiliste ja füüsikaliste omadustega. Enamik klassifitseeritud [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuvaid vitamiine]], nende [[derivatiivderivaat]]e on [[prosteetiline rühm|prosteetilise rühma]] [[liitensüümid]] ja [[koensüüm]]id. Nad osalevad koos ensüümide [[valguosa]]ga ([[apoensüüm]]iga) [[ensüümkatalüüs]]is. Nii vajab (vajaks) [[glükoos]]i reaktsioon:
:C<sub>6</sub>H<sub>12</sub>O<sub>6</sub>(glükoos) + 6O<sub>2</sub>→6CO<sub>2</sub> +6 H<sub>2</sub>O
vähemalt seitsme erineva B-vitamiini ja selle ühendite kaudu komplekteeritud [[koensüüm]]i olemasolu, et moodustuks toimiv ensüüm ([[holoensüüm]]).<ref>Allen et al 2005</ref>
465. rida ⟶ 469. rida:
=====Vitamiinid ja pro-oksüdandid=====
{{vaata|Pro-oksüdandid}}
Kuigi palju avaldatud uuringuid toetavad teooriat,et [[C-vitamiin]], [[tokoferoolid]], [[retinoidid]] on bioloogiliselt olulised kui mitte-ensümaatilised antioksüdandid, leidub ka allikaid, kus nimetatud vitamiinid ja nende derivatiividderivaadid on liigitatud [[pro-oksüdandid|pro-oksüdantide]] hulka.<ref>Frei et al 2008</ref><ref>Bergström 2012</ref>
 
====Vitamiinide transport ja imendumine====
597. rida ⟶ 601. rida:
*Mitmed organisatsioonid, nagu USA Põllumajandusministeerium ([[USDA]]), Briti Meditsiini Assotsiatsioon (''[[British Medical Association]]''), Kanada Toitumise Nõukogu (''[[Canadian Council on Nutrition]]''), Rahvaste Liidu (''[[League of Nations]]'') avaldasid toitainete kvantitatiivsete soovituslike piirmääradega seonduvaid materjale.<ref>Shils et al. 2006.</ref>
 
=== Soovitatav päevane toitainete hulk e RDA ===
===RDA statistiliste kategooriate tekkeloost===
{{Vaata|RDA}}
Soovitatav päevane toitainete hulk e '''RDA''' (''recommended daily allowance'') on USA Teaduste Akadeemia teadlaste poolt USA ning Kanada elanikkonna tarbeks koostatud raportid koos statistiliste standardnäitajate ja tabelitega inimeste vitamiinide ja teiste toitainete päevase vajaduse näitlikustamiseks.<ref>Shils et al 2006</ref><ref>Trapido 2007</ref>
USA Rahvusliku Kaitse Nõuandva Komisjoni Tarbijakaitse Osakond (''The Consumer Protection Division of the National Defense Advisory Commission'') avaldas USA Teaduste Akadeemia Rahvuslikule Uurimisnõukogule (''National Research Council of the US National Academy of Scientist'') soovi kutsuda kokku komitee, töötamaks välja rahvuslikud toitumisalased standardid, milles kajastuksid ka toitumisteaduste viimase aja edusammud.
RDA tabelites toodud standardnäitajaid kasutab [[FDA]] õiguslike standardite, mida tuntakse soovituslike päevakogustena e '''DRV'''-dena (''Daily Reference Values''), komplekteerimiseks.<ref>Shils et al 2006</ref>
*[[1940]]-ndal aastal viidi läbi komitee esimene nõupidamine, kus see nimetati Toiduainete ja Toitumise Komiteeks (''[[Food and Nutrition Board]]'').
RDA on soovituslik ning peetakse sobilikuks keskmise, turvalise ja adekvaatse päevase toiduga saadavate vitamiinide koguste tarvis, mis sobib 97% kuni 98% näiliselt tervete meeste, naiste, tüdrukute ning poisslaste jpt vanusegruppide tarbeks, hoidmaks ära vitamiinipuudusest tingitud haiguslike seisundite tekkimist.<ref>Recommended Dietary Allowances 1968</ref><ref>DIETARY REFERENCE INTAKES Guiding Principles for Nutrition Labeling and Fortification 2003</ref>
*[[1941]]-nda aasta aprillis avaldati esimesed, nimetatud komitee koostatud ettepanekud, soovituslike toitainete,(neid mis *[[1940]]-ndateks keemiliselt tuvastatud)mida inimese tervisele olulisteks peeti, lubatud piirmäärade (''recommended dietary allowances ''(RDAs) kohta.<ref>Shils et al. 2006.</ref>
*[[1943]]-ndal aastal avaldati Toiduainete ja Toitumise Komitee poolt esimene raport ''Recommended Dietary Allowances''. Järgmised juba 1945,1948,1953,1958,1963. <ref>Food and Nutriton Borad,1968</ref>
 
===Rahva Tervise Organisatsioonid===
643. rida ⟶ 646. rida:
*[[EFSA]] Euroopa Toiduohutusamet
*[[Toidulisaained]]
*[[Toitumisravi]]
*[[RDA]] (USA Teaduste Akadeemia Meditsiini Istituudi ([[IOM]]) toiduainete soovituslike koguste süsteemi [[DRI]]- ''Dietary Reference Intake'' mõõtühikute standardiseeritud statstiline väljendusmeetod, ingl k ''DRI- Dietary Reference Intake system of Institute of Medicine (IOM) of U.S.National Academy of Sciences'')
*[[FDA]] (USA Tervise ja Inimestele pakutavate teenuste osakonna ([[USFDA]]) agentuur loodud 1906)
*[[UL]] (ingl k ''upper limit'' EÜ direktiividega seonduvalt , toidulisandite ülemmäärad toodetud toitudes)
701. rida ⟶ 704. rida:
*[[E.V.McCOLLUM]], "THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS", The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]],[http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)] (pdf)
*[[Elmer Verner McCollum]]. "The Newer Knowledge Of Nutrition. The use of Food for the preservation of Vitality and Health", [[1918]], [[The MacMillan Company]].[http://www.archive.org/stream/newerknowledgen02mccogoog#page/n4/mode/2up (vaadatud 14.05.2013] (pdf)
*[[Jan Koolman]], [[KlausHeinrich Röhm]], ''Taschenatlas der Biochemie'', 3. Auflage, [[Georg Thieme Verlag]], [[2003]], ISBN 3-13-759403-0. [[http://books.google.ee/books?id=ngPVoG3KI8gC&pg=PA366&dq=wasserl%C3%B6sliche+vitamine&hl=et&sa=X&ei=c92YUfKYA8W10QWKnIGYBw&ved=0CC0Q6AEwAA#v=onepage&q=wasserl%C3%B6sliche%20vitamine&f=false Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)]
 
==Rahva Tervise Organisatsioonid==
*Joint Food and Agriculture Organization of the United Nations/World Food Organization of the United Nations (''FAO/WHO'')). ''Vitamin and mineral requirements in human nutrition'', 1st ed, [[2001]].[ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/004/y2809e/y2809e00.pdf Veebiversioon (vaadatud 14.05.2013) (pdf)