Kusepõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}{{toimeta}}
'''Kusepõis''' (''urinary bladder'') on enamikel [[inimene|inimestel]] ja paljudel [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[väikevaagen|väikevaagna]] eesosas paiknev lihaseline [[õõneselund]] kuhu koguneb [[kusejuha]]dest [[uriin]]. Kusepõis funktsioneerib [[urogenitaalsüsteem]]i [[uriinireservuaar]]i ja [[uriiniväljutuselund]]ina.<ref>Roosalu,lk 130,2010</ref><ref>Lepp,lk 410 2013</ref><ref>Salomon 2004</ref>
==Kusepõie
===Inimene===
===Kusepõie asend===
Inimkehas asetseb kusepõis, normaalasendis, [[häbemeliidus]]e (ehk [[sümfüüs]]i) ees.<ref>Roosalu,lk 130,2010</ref><ref>Lepp,lk 410 2013</ref>Täitudes kusepõie asend muutub.
Kusepõie taga asetsevad:
8. rida ⟶ 10. rida:
*mehel- [[pärasool]],[[seemnepõieke]]sed, [[seemnejuha-ampull]].
=== Kusepõie
Kusepõiel eristatakse :<ref>Roosalu,lk 130–131,2010</ref><ref>Lepp,lk 410 2013</ref>
*[[kusepõietipp]]u (''apex vesicae urinariae'')
15. rida ⟶ 17. rida:
*[[kusepõiekael]]a (''cervix vesicae'').
===Kusepõie seina ehitus===
Kusepõie sein koosneb inimestel [[limaskest]]ast, [[submukooskiht|submukooskihist]], [[lihaskest]]ast ja [[adventitsiaalkest]]ast. Limaskestas paiknevad retseptorid reageerivad kusepõie sisesele rõhule ning ärritus kutsub esile [[kusemine|urineerimise]].<ref>Roosalu,lk 131,2010</ref>Kusepõie seina täitumustunnet ja reageerimist ärritusele saab normaalse füsioloogiaga aga ka halvatud alajäsemetega inimestel treeninguga mõjutada.<ref>Lepp, lk 410, 2013</ref><ref>Nienstedt et al, lk 371, 2011</ref>
==== Kusepõie seina lihaskest ====
[[Kusemine|Urineerimise]] ajal [[kusitisulgur]] lõõgastub ja põieseina [[lihaskest]] kontraheerub, mis tingib põie tühjenemise, seetõttu nimetatakse põie lihaskesta ka koondnimetusega [[kuseväljutajalihas]].<ref>Lepp, lk 411, 2013</ref>
==== Kusepõiekaela piirkond ====
Kusepõiekaelas, mis asub kusepõie ahenevas allosas, moodustub välimisest [[pikilihaskiht|pikilihaskihist]] [[sisemine kusitisulgur]] (ka [[sisemine kusitisuistik]]), mille talitlus ei allu tahtele ja sulgeb iseseisvalt sisemise [[kusitisuue|kusitisuudme]].<ref>Roosalu,lk 131,2010</ref><ref>Lepp, lk 411, 2013</ref>
==== Kusepõie maht ja tühjenemine ====
Kusepõie maht (ka funktsioonid) on loomaliigiti erinevad, inimesel kesmiselt veerand kuni pool liitrit.<ref>Lepp, lk 411, 2013</ref>Täitunud kusepõis käivitab tavaliselt [[kusemisrefleks]]i.<ref>Nienstedt et al, lk 370, 2011</ref>
=== Kusepõie haiguslikud seisundid ===
Inimestel võib esineda mitmeid kusepõie haiguslikke seisundeid, nagu infektsioonid, spasmid, [[kusepõiekivitõbi]], [[kusepõiepõletik]]ud, [[kusepeetus]],[[kusepidamatus]] ([[rõhkinkontinents]], [[sundinkontinents]], [[ülevooluinkontinets]] jt), kusepõie kasvajad jpm.<ref>Meditsiinisõnastik, 2004</ref>
▲Inimestel võib esineda mitmeid kusepõie haiguslikke seisundeid, nagu infektsioonid, spasmid, [[kusepõiekivitõbi]], [[kusepõiepõletik]]ud, [[kusepeetus]],[[kusepidamatus]] ([[rõhkinkontinents]], [[sundinkontinents]], [[ülevooluinkontinets]] jt), kusepõie kasvajad jpm.<ref>Meditsiinisõnastik, 2004</ref>
== Vaata ka ==
*[[Neerud]]
53. rida ⟶ 55. rida:
*[[Arne Lepp]]. ''Inimese anatoomia'', I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], [[2013]], ISBN 978-9949-32-239-8.
*[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, 2011, toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], ISBN 9985-829-36-0.
* [[Franz-Viktor Salomon]]: ''Nervensystem, Systema nervosum''. – Salomon/Geyer/Gille (toim). ''Anatomie für die Tiermedizin''. Enke, Stuttgart 2004, lk 376-378. ISBN 3-8304-1007-7 [http://books.google.ee/books?id=dXN45pzUWX8C&printsec=frontcover&dq=intitle:Anatomie+inauthor:Salomon&hl=et&sa=X&ei=AmSWUd3mCu_40gW544HoCA&redir_esc=y#v=onepage&q&f=true Google'i raamat]
| |||